Jaanuar 27 ehk kingitused emalt

Istub noor ema väikse lapse söögitooli ees. Pistab lusika sügavale püreekaussi, nii et kausist tõusev lusikas on üleni maitsetu, kuid toitva möksiga koos. Viib lusika oma suu juurde, lakub lusika alaosa puhtaks ja pistab selle siis vilunult, kiirelt, kuid ettevaatlikult põnnile suhu. „Mm, maitsev, eks?“ Ja nii iga suutäie puhul.

Ilus, idülliline perekonnapilt?
Ja ometi ajas see mind raevu ja siiani ahastan, et ma ei suutnud selle ema nägu täis sõimata. Aga kuidas sa ütled teisele, et ta oma last valesti kasvatab? Kuidas sa ütled teisele, et ta oma lapse tervist ohustab? Pealegi, tegu on ju juba tehtud. Mis ma tagantjärgi ikka parastan.
Kui ma veel suure kõhuga ringi liikusin, veeresin ka hambaarsti juurest läbi. Sattusin ühe igavese toreda tädi juurde ja ka uudised olid tookord head – auke ei ole ja millegi pärast muretsema ei pea. Kuid siiski, ärgu ma lahkumisega kiirustagu, meil on veel üks jutt.
„Palun luba, käsi südamel, et sa oma lapsele kunagi teadlikult kaariest edasi ei anna.“
Mäh?
Ta selgitas. Kaaries on nakkushaigus, mis levib kontaktsel teel. Ligi 90% Eesti elanikel on kaaries ja on väga suur tõenäosus, et nad on saanud selle juba imikuna oma emalt, kes on arvanud, et maha kukkunud lutt tuleb enne lapsele tagasi andmist suust läbi tõmmata. Et muld ja pori on lapsele ohtlikumad kui ema suus elavad batsillid ja bakterid. Oma sülge on imikule väga lihtne edasi anda, aga koos sellega reisib ka kaaries. See jõle vastik väike pisik, kes sööbiku sõber on ja hambaauke tekitab.
Vähe sellest, kaaries on ravimatu. Selle tekitatud vigastusi saab küll parandada – puhastada ja plommida auklikke hambaid, aga bakter jääb alatiseks alles. Mitte ainult nakkav, vaid ka igavene.
Nüüd on sellest visiidist juba pea aasta möödas, ja ma ei saa peast mõtet, miks sellist asja kogu aeg kõigile ei pasundata? Miks on lõputuid kampaaniaid sellest, et helkurit tuleb kanda ja lapsele rinnapiima anda, aga keegi ei üritagi teavitada lapsevanemat sellest, kuidas ta ühe liigutusega saab oma lapse tervise kapitaalselt ära rikkuda?
Müüt „minu emal olid halvad hambad, järelikult on minul ka“ on ammu murtud, aga ikka keegi ei tea sellest veel midagi. Miks ei kuulutata kõigile „kaaries ei ole pärilik, see on nakkus“?
feeding
Iga kord kui ma näen jälle mõnda ema, kes oma suust tulnud asja lapse suhu topib, tunnen sellist ahastust, et ei tea, mida sellega peale hakata. Ise emana tean, et täpselt sama lihtne, kui on oma sülge imikule edasi anda, on seda mitte teha. Last söötes ei ole vaja lusikat esmalt enda suust läbi tõmmata. Lapse toitu saab täpselt sama edukalt proovida teise lusikaga. Puhta lusikaga. Ja kui lusikas on ema suust läbi käinud, siis võib see otsejoones kraanikaussi või nõudepesumasinasse rännata, ei pea minema ema batsille lapse toidu sisse viima. Lapse lusikat ei ole vaja oma keelega „pesta“. Ka maha kukkunud luti saab väga lihtsasti voolava vee alla viia või kasvõi salvrätikuga puhastada kui vett ei ole. Sellele ei pea eluaegset kingitust lisama.
Ma saan aru, et kakskümmend, kolmkümmend, nelikümmend jne aastat sedasi tehti – mingit internetiajastuga võrreldavat teavitustööd siis ju ei olnud. Ja ka ükski hambaarst ei hoidnud rasedat naist kabinetis kinni kuni too aru sai, misasi kaaries on ja kuidas see levib. Aga tänapäeval, kui me istume üheksa kuud kõigepealt perekoolis ja muudes toredates netifoorumites ja „õpime“ emaks saama. Kuidas on võimalik, et see info meile kogu aeg näkku ei paiska?
Kelle tegemata jätmine see on, seda ma ei tea. Ja pole minu asi ka süüdistada. Aga milleks ma siis blogi pean kui mitte selleks, et oma frustratsiooni välja elada. Ja vahest on mu lugejate hulgas tulevasi emasid, kes hoolega mõtlevad enne kui oma sülje lapsele edasi annavad.
Igavesti kaariese eest ei kaitse, see on ka selge. Aga enne hilist puberteediiga ei pea teie lapse suhu kellegi teise sülge sattuma.
Sellele emale, kelle lapse iga suutäis tema suust läbi käis, ei saa ma otse midagi öelda. Võin lihtsalt loota, et ta kuulub nende 10% õnnelike hulka, kellel on kaariesevaba suu.

Advertisements

4 thoughts on “Jaanuar 27 ehk kingitused emalt

  1. käisin kunagi ühes teises blogis sel teemal mölisemas. või noh, õigemini ma ei mölisenud – üksnes reageerisin ühe ema jutule sellest, et ta tahke toidu oma suus pudruks mälub ja siis oma beebile annab – no et beebi ikka ka maitsvat toitu saaks (mis ei ole isegi mitte üksnes ebahügieeniline, vaid lihtsalt rõve, olgem ausad). minu ideele pisikute ülekandumisest vastati midagi üleolevalt stiilis : “sellist reaktsiooni ootasingi”. vot tak. nii et ei mingit teadlikkuse puudumist. emme teab ise, mis lapsele parim, nii et mis siis minagi mölisen.

  2. Ohh. See on nii vale nii mitmel tasandil, et ei tea kohe, mida peale hakata. Esiteks muidugi pisikud ja kaaries, teiseks on see “maitsev” toit tõenäoliselt täis soola, mida väiksed neerud veel ei ole valmis töötlema ja/või rafineeritud suhkruid, mida väiksel kehal kohe mitte vaja ei ole. Ja kes teab, mida kõike veel…
    Eks ma ise teen ka muidugi vigu oma last kasvatades ja ohustan teda mingil moel, millest ma ise aru ei saa. Aga valus on ikkagi kõrvalt vaadata, kuidas väikeste eludega niiviisi ümber käiakse. Ja see selline “mina tean, mis mu lapsele parim on” jutt ajab ka irvitama veits. Mina küll ei tea. Ma lihtsalt loodan, et mõned asjad lähevad täppi.

  3. Kaariesega kokkupuudet vist ei anna vältida nagunii. Kui ühes ruumis on paar või rohkem last kes ise ringi liiguvad, siis nad varastavad üksteise lutte, vahetavad joogpudeleid, lutsutavad diivani tagant leitud ja teise lapse poolt eellutsutatud õunaviilu ja nii edasi.

  4. Njah, õnnetuseks on sul õigus. Eks sellega ole vist vähe nagu vaktsineerimisega – kui me kõik seda teeks… Ja jääks ikka teatud risk alles, sest kaaries võib tekkida ka teisi teid pidi… 😀 Aga ikka ma tahan elada oma illusioonis, et kui mina ei anna, siis ta ei saagi. Missiis, et isa või vanaisa või tädi on ammu talle juba pisiku andnud. 😀

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s