Veebruar 7 ehk veel neist asjadest, mille pärast me ei kakle

Mõni aeg tagasi kutsus üks Härra sõber, kes mulle ka meeldib ja kelle pärast me ei kakle, meid veebruari keskel Berliini tema sünnipäeva-brunchile (jep, need berliinikad on väga peened). Kirjutasime rõõmsasti kohe meie perekalendrisse sellele kuupäevale „BERLIINI“. Täna pool söeks kõrvetatud hommikupeekoni kõrvale, mille pärast Härra minuga ei tõrelenud, seega me ei kakelnud, uurisin, kas läheme ainult üheks päevaks või mitmeks. Mulle oli saabunud veel teinegi küllakutse Berliini (jee!)*, oli viimane aeg see täpsemalt kokku leppida.
Härra aga teatas silmagi pilgutamata, et ta on otsustanud, et me ei lähe ja juba lubanud, et ta tööl on too päev. Lihtsalt niiviisi, ilma minuga arutamata ja ilma mulle teatamata. Tema on otsustanud.
Võibolla olen ma liiga pehmeke, aga ausalt, ma ei viitsind temaga kakelda. Tal on praegu nii palju kukil, et on täiesti mõistetav, et ta ei saa igast pisiasjast suurt perekonnakoosolekut teha. Ütlesin ahah ja kriipsutasin kalendrist „BERLIINI“ läbi. Niisugune tuhvlialune olengi.
Nüüd selle „KÕIK paarid kaklevad“ artikli valguses mõtlen, et ma oleks võind ikka vähemal tühe taldriku kildudeks visata küll.
plate
*K, ma annan märku kui Härra millalgi avaldab poolkogemata, et ta on otsustanud, et me Berliini sõidame!

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s