September 4 ehk arvamismäng

Tähelepanelikumad lugejad teavad, et millalgi aasta alguses hakkasin rahvusvaheliste juures inglise keele tundi andma. Noh, “tunniks” on seda võibolla küll palju nimetada, aga mingi selline keele õppimise teesklemine toimus (toimub siiani, tegelt). Alguses oli ette nähtud vestluskursus, aga kuna mõni oskas öelda “I name is XX” ja mõni tahtis teada, kuidas oma biokeemilise eksperimendi tulemust rahvusvahelisel konverentsil keeleliselt korrektselt esitada, siis ei leidnud ma, et meie “vestlemisest” erilist kasu oleks. Seepärast valmistasin iga nädal kõigile, kes korra olid kohal käinud ja huvi üles näidanud, individuaalse töö ette ning jooksin siis õpilase juurest õpilase juurde, et igaühte aidata ja takka kiita. Vahel õnenstus ka kõik koos midagi teha, siis kui vähem kohale ilmujaid oli, aga igal juhul ei olnud kunagi tegemist tahvel-vihik-sorti “tunniga”. Siiski olin alati valmis igaühega tegelema. Kuna ettevõtmine on kõigile osalejatele vabatahtlik ja tasuta, siis ole niikunii kunagi teada, kas istun seal üksi või pean grupid moodustama, et ma mõnda õpilast täitsa tähelepanuta ei peaks jätma. Kuidagi kaootiline ja ettearvamatu see värk oli, aga õpilased ütlesid aitäh ja tulid jälle ja ka minule täitsa meeldis. Eriti siis kui mulle öeldi, et ma tubli olen.
Minu Eestis viibimise ajal on võttis õpilased üle üks ootamatult ilmunud inglanna, kellel on teadlasest abikaasa, kümnekuune poeg ja liigselt vaba aega. Ta on ülimalt kena ja viisakas ja tähelepanelik ja loomulikult on tal arutult ilus aktsent. Lisaks sellele on ta ise haridus-haridusega ja töötanud teatud riigiorganisatsiooni heaks kümme aastat aasias inglise keelt ja inglise keele õpetajaid õpetades.
Kas minu sügava antipaatia põhjuseks nimetatud isiku vastu on kadedus või lihtsalt fakt, et me inimestena ei sobi… või hoopis see, et ta on ainukene inimene, keda ma seni kohanud olen, kes ei suuda mu nime hääldada, vaid ütleb mulle P-A-I-R-E-T (ilma naljata!)… seda ma ei tea, aga igal juhul tundsin teatud kergendust kui nägin, et mul on võimalus lasta tal oma keelekursus ära kaaperdada. Minus ei ole õpetajamaterjali, -isu, ega -tahtmist. Sellist üks-ühele tuutor-õpetamist suudan nautida, aga kui ma midagi nende reedete jooksul õppinud olen, siis seda, et ma ei taha õpetada. Minus ei ole sellist tahvli ees seletajat.
See teadmine kulimineerus mõned nädalad tagasi kui me pärast minu naasmist justkui proua Arutult Ilusa Aktsendiga koos tundi pidime läbi viimaja ma end tema formaati pidin suruma. Tema tahvel-märksõnad-vestus-noogutus-tahvel-formaati. Ma olin korduvalt väga lähedal sellele, et oma kott üle õla visata ja ust paugutades lahkuda.
Kohusetundest olen aga siiski nüüd, kas mingi hea vabanduse välja mõelnud, et ennetavalt teada anda, et ma kohale ilmuda ei kavatse ja palunud, et ta üksi tundi veaks, või ikka oma pisikese pee kohale vedanud ja üritanud tahaplaanile jääda.
Üleeile läksin kokkulepitud ajal kohale selleks, et öelda, et ma pean kohe jälle minema, et BB lasteaiast ära tuua… aga proua Arutult Ilusat Aktsenti ei olnud kuskil näha ega kuulda. Ühtegi vabandust ega selgitust ei olnud ei telefoni ega meili teel saabunud. Ootasin siis veel kümme minutit, viisteist minutit, aga lõpuks viskasin ikka oma koti üle õla ja lahkusin ust paugutamata. Ma ei tea, kas tema lootis minu ilmumise ja valmisoleku peale sama palju kui mina tema peale lootnud olin, aga üsna selgeks sai, et kui me asju selgeks ei räägi (ehk et – kumma rida see reedene tund nüüd on siis!), siis võib asi üsna kiirelt ja kindlalt nurja minna.
Nii et tuleva nädala eesmärgiks on see jama ära klaarida. Kui ma oma kaardid õigesti mängin, siis saan sellest keeletunnist täiesti lahti. Õnnetuseks ei tea ma sellise tulemuse saavutamiseks vajatavaid käike. Peale otsekohese “I just don’t fucking want to”.

Kuna aga aeg on järjekordse arvamismängu käes, siis teile, kallid lugejad, hoopis selline küsimus:

Mitu inimest, koos minuga, oli möödunud reedel inglise keele vestluskursuse toimumise ajal kohtumispaigas?

Kuna ma ei suutnud välja mõelda ühtegi sobivat teemakohast preemiat, siis ootab täpsemini vastanut täiesti teemasse puutumatu üllatusahind.

Ja nüüd kõik arvama!

Advertisements

7 thoughts on “September 4 ehk arvamismäng

  1. Mina pakun Piret ja kaks heausklikku õpilast, kes kohusetundest kohale olid tulnud ja heameelega koos sinuga jalga lasid, et ühtäkki tekkinud vaba-aega kasulikult kasutada 🙂

  2. Määme palus öelda, et tema vastus on kolm, kuna me tema arvuti parandusse viisime, ei saa ta ise seda teha. Minu arvamus oli Määme juttu kuulates, et seal polnud peale sinu kedagi ja nüüd kui ma selle ise läbi olin lugenud, olen suuremas segaduses, sest miks sa lahkusid, kui sul olid seal õpilased ja teiseks, miks sa ootasid, kui õpilasi polnud? Ok, mälumängu kogemusele tuginedes, et esimene mõte on alati õige, ka siis kui vastus on vale, vastan, et koos sinuga 1.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s