November 7 ehk ise küsin, ise vastan

kvesm
Sellel teemal sai juba SIIN ja SIIN vähe räägitud.
Tegelt käib see vannitoaelu hooti, nagu mul paljud asjad. Et vahel loivan kohale, pesen näo ja hambad ja ei paanitse. Ja vahel laon mõnuga mustmiljoni väikest ja suurt potsikut ja totsikut ritta, et asi korralikult ette võtta. Tavaliselt siis kui olen nädal aega kaks korda päeva „kuuritanud“, ütleb nahk aitäh kah ja tunneb end oluliselt mõnusamalt. Ja siis kui jälle loivamis-visiitidega sõbraks saan, saan talt tutistada.
Nojah, eks mul on muidugi keeruline minevik oma näonahaga. Viisteist aastat tehtud vigu jätab oma jälje.
Suurim viga, millest vahutasin juba ka ühe teise blogi kommentaariumis oli see, et hõõrusin oma näokest kaks korda päevas kohusetundlikult pindaktiivsete ainetega. Nendel, kellele keemia tund rohkem meeldis kui mulle (ehk – kõigile teile, kallid lugejad, olen kindel!) peaks juba koitma hakkama, milles probleem. Jep, pindaktiivsed ained muudavad naha Petri tassiks ehk mõnusaks leeliseliseks* kohaks, kus bakterid dinosauruseid kadedaks saavad ajada – sest paljunemine on nii lihtne! Oeh.
Lisaks sellele arvasin pikka aega, et mida suuremad ja tugevamad terad on koorivas kreemis, seda parem on tulemus. Oeh.
Nüüd jällegi olen justkui targem ja tean, et asjast võib rohkem kahju kui kasu olla. Mõned vähem-või-rohkem-teadjamad nimelt väidavad isegi, et virsikuseemnega näo hõõrumine võib lausa pindmist nahakihti marrastada. Aia. Oluliselt tõhusamad koorijad (ja vinnitapjad) olevat hoopis head happed. Nt glükool- ja salitsüülhapped, ka piimhape. Nemad jõuavad kenasti õige nahakihini ja oskavad seda siluda. Ja silumine teeb muidugi naha tooni ühtlasemaks. Sest niipalju kui mina füüsikatunnist (mida ma sallisin keemiatunniga umbes võrdselt) mäletan, siis oleneb värv pinna sisemisest tekstuurist, millelt valgus tagasi peegeldub. Või midagi sarnast. Igal juhul on selge, et sile pind on ühtlasema tooniga kui krobeline või marrastatud. Seepärast olen kõik pudi ja hõõrujaid sisaldavad koorijad vannitoast eemaldanud ja asendanud need happeid sisaldavate eksemplaridega (kes tihti end „tooneri“ nime all peidavad).
Samuti olin aastaid tubli „punnikuivataja“ ja arvasin, et rasune nahk niisutust ei vaja. Oeh. Oeh. Esiteks, punnid ei sisalda vett – seal ei ole midagi kuivatada. Punn koosneb rasust, bakterist, surnud naharakkudes ja põletikust. Neid ei saa kuivatada. Alkoholi või muude kuivatavate vahenditega tupsutamine aga kuivatab aga nahka punni ümber (k.a peal, mistõttu jääb mulje justkui vistrik kuivaks). Punn aga jääb vett väljutanud naha taganemisel kenasti kõrgemale platvormile seisma, et kõik ikka näeksid kui tore ja priske ta on. Nahk sisaldab vett lausa 70% ulatuses, nii et see taganemine võib üsna uhke olla. Noh, ideaaltingimusest 70%. Mitteideaaltingimustes, kus keskkonnatingimuste või dieedi või kes teab mille pärast osa on haihtunud (ehk alati) tuleb see vesi nahale tagasi anda. Selle jaoks mõeldi välja seerumid ja kreemid. Arvate, et ma kasutasin neid samaaegselt oma vahutavate aknegeelide ja tõhusate „punni“kuivatajatega? Hahahaa!
Tegelt võiksin seda „ma olin nii loll“ jada muudkui jätkata, sest arusaamad on muutunud üsna põhjalikult. Õnnetuseks ei ole koos arusaamadega muutunud siiski nahk (noh, mitte täielikult, mitte piisavalt minu kõrgete nõudmiste jaoks). Miks? Seepärast, et ma tegelt tõesti iga hommik ja õhtu pool tundi temale ei keskendu, vaid lasen tsäuh paar head toodet käiku ja arvan, et sellest piisab. Ja loomulikult selle pärast, et see, mida ma sisse söön ja see, kui palju ja mille pärast ma stressan, mõjutab kogu kupatust sama palju kui ükskõik mis, mis ma vannitoas teen. Hormoonidest rääkimata.
Siiski, ühtteist saab teha ka oma rutiine muutes ja kasutatavate toodete Inci-nimekirju läbi mõeldes. Nii et võibolla mõni teine kord, kui teil huvi on, kallid lugejad, võin veel mõningaid oma iluteadmisi jagada.
Lähen võtan nüüd parem vähe kalamaksaõli.
kalamaksaõli
Ahjaa, vastus küsimusele on – mida rohkem, seda parem.

* Kõige kummastavam on see, et ligi 97,8% end akne-nahale müüvatest pesuvahenditest täis topitud nimelt pindaktiivsed aineid. Neid on nimelt vaja selleks, et vahtu tekitada. Ja millegipärast arvatakse, et punnjunnide käes vaevlejatele meeldib vahuga rohkem pesta kui mõne mõnusa pehme palsami või kreemi või õliga. Lollus!

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s