November 9 ehk noortele emadele

Beebi juba ammu laps, aga vaatan, et üht korralikku beebiblogi postitust ei olegi. Nii et siit nüüd tagantjärgi traditsiooniline beebiblogi sissekanne „esimese aasta asjad“.
Sest enne on ju tunne, et kõik maalima asjad tuleb hankida selleks tähtsaks päevaks ette, mil uus ilmakodanik koju veeretatakse. Tegelikult selgub aga hiljem kindlasti, et nii mõnigi asi sai raha ära andmiseks ostetud. Eks igaühel on küll oma eelistused ja vajadused, aga siin meie kogemus:
Riidied. YEY! Läks tõesti vaja. Ja kuigi ette soovitatakse osta natuke suurus 50 riideid ja terve komplekt suurus 60 riideid, siis meie 47 sentimeetrine preili kergelt öeldes uppus number 50 suurusesse. Mis kogusesse puutub, siis mida rohkem, seda mõnusam. Meil oli tohutu hunnik ja ma olin äärmiselt rahul (siinkohal tervitused kõigile abistajatele ja annetajatele!) Sealjuures – isegi suvebeebi puhul olid üsna tarbetud kõiksugused seelikukesed ja kleidikesed ja ilma sokiotsata püksikesed ja T-särgid. Sest tegelikkuses on ikka kõige mõnusam (ja Eesti kliimas kõige mõistlikum), kui laps on kaetud. Ja kui ei pea pidevalt sokipedi mängima või särki üle naba sikutama. See tähendab, et esimesed pool aastat (tõenäoliselt isegi rohkem) on kõige etemad riietusesemed (tudu)kombed ja bodid ja sokiotstega püksid.
beebiriided
Papud. NEY! Enne seda kui laps kõndimist harjutama hakkab ei ole mingite jalanõude järele vähematki vajadust. BB puhul kõlbasid papud esimesel eluaastal ainult lutsimiseks ja närimiseks ja jalast ära kiskumiseks.
Mähkmed. YEY! Tõesti läks vaja. Laisa emana kasutasin (kasutan siiani, tegelt) ikka selliseid, mis looduses 140 või 410 aastat lagunevad. Nii et ökojalajälg on väiksel daamil juba üsna muljetavaldav. Margi osas olin alguses üsna valiv, aga hiljem on tunne tekkind, et ega vist ei ole ikka olulist vahet. Pepu läheb punaseks siis kui mähe on pandud kiiresti jalga (ehk nahk ja voldivahed ei ole täielikult ära kuivanud/kuivatatud). Aga ostan ikka neid, millele on ÖKO peale kirjutatud. Noh, lihtsalt nii südametunnistuse pärast.
mähkmed
Pepukreemid-puudrid. NEY! Hauduma läinud pepu vajab õhku ja kuivust, muud mitte midagi. Muidugi on kõigi kosmeetikafirmade huvides lapse nahk võimalikult varakult kreemisõltlaseks saada, aga tegelikku vajadust meie pepul kreemide ja puudrite järgi ei ole olnud. Küll kasutasin alguses „puudriasendajat“ kartulitärklist, aga ka seda oleks saanud vältida, kui oleksin lasknud iga kolme-nelja tunni tagant lapsel 20-30 minutit palja peega olla. Sest eks puudri mõte ongi selles, et nahale jäänud niiskus ära imada ja seeläbi haudumist vältida.
Beebi voodi. YEY! Selline, millel saab põhja kõrgele tõsta niikauaks kui laps veel iseseisvalt istukile või püsi ei tõuse. Emme seljale peab ikka ka mõtlema! Rinnapiimatajatele võib küll väga mõnus olla aga hoopis selline liides-voodi, nagu meil haiglas oli.
beebivoodi
Baldahiin. NEY! Puhtalt edevuse asi. Mingit vajadust selle järele ei ole.
Linad ja madratsikaitsed. YEY! Nii voodile kui vankrile, sest ükskõik kui head mähkmed on või kui harva laps oksendab, linadevahetamist tuleb ikka sageli ette ja madratsi eluiga saab oluliselt pikendada kui talle vähem otse peale ilastada.
beebilina
Voodivõrepehmendused. NEY! Olid meil küll voodiga komplektis ja seepärast ka kasutasime. Aga kui nad parajasti pessu sattusid või eemaldatud olid, ei juhtunud kordagi, et lapsel oleks mõni jäse voodivõre vahele kinni jäänud või et ta oleks oma pea või mõne muu kehaosa võrede vastu ära löönud.
Magamiskott. YEY! Kasutasime küll üsna lühikest aega – umbes poolest aastast aastani. Enne lihtsalt ei sattunud selline toode kätte ja pärast kasvas ta sellest juba välja. Eriti mugav on ta just sel ajal, kui beebi juba piisavalt saputab, et tavatekk ära ajada öösel, aga veel nii palju ei liiguta, et kott ta öist rullimist segaks.
magamiskott
Padi. NEY! Mõni mõtleb küll, et miks see üldse siin listis on, aga päris ausalt, meie preili voodikomplektis oli padi kaasas. Lendas esimesel päeval kunkusse ootama, millal beebi suureks lapseks kasvab ja padi enam lämbumisohtu ei kujuta.
Tekk. YEY! Võiks küll arvata, et kui juba magamiskott on, miks siis tekk veel. Well. Sest vahel beebi jääb magama nii, et teda ei ole veel jõudnud magamiskotti toppida. Vahel jääb ta magama emme kõhul või issi seljal või tegelustekil või vankris või kesteabkus. Siis on tekk väga mõnus. Ja mul oli nii ilusaid kah, et midagi hullu. See näiteks.
DSC_1006
Voodikarusell. NEY! Kui on tegelustekk, millel on samuti võimalik silmi harjutada, ei ole seda lisakulutust tegelikult teha vaja. Ja kui ka vankris on, mida tirida või millega fokuseerimist harjutada, siis seda enam.
Vanker. YEY! Ilma selleta on vist raske üldse beebitki ette kujutada. Esimestel kuudel oli see küll rohkem põõsa all tukkumiseks kui jalutamiseks, sest noorel emal oli alati midagi teha (või tukkuda), aga vähe hiljem juba vehkisime ikka iga päev mitu tundi kõmpida-veereda ja väga mõnus oli. Vankrit ostes soovitan valida selline, kus samale raamile ja ratastele saab panna vankri, käru ja turvahälli. Oluliselt vähem kola.
Capture
Beebi(asjade)kott. NEY! Täpselt sama, mis suurem käe- või väiksem spordikott. Lihtsalt näeb mõnevõrra totakam välja.
Vankri vihmakeep ja päikesekaitse. YEY! Et kui keset jalutuskäiku tibutama hakkab, ei pea esimesse ettejuhtuvasse mäkdoonaldsisse pakku minema. Või et päikese ootamatu ilmumine ei dikteeriks, mis suunas jalutamine toimub. Neid müüakse eraldi kah, nii et ei pea vankrit selle järgi valima.
päike
Kergkäru. NEY! Esimesel aastal küll kolisime juba vankrist kärusse, aga eraldi kergkäru järgi mina vajadust ei ole tundnud. Ämma nõudmisel küll ostsime ühe, aga mumeelest on meie suurte rataste ja pingialuse korviga käru oluliselt mugavam.
Turvahäll. YEY! Eriti selline, mis liitub vankri ratastega. Autost sups laps hälliga ratastele ja jalutuskäik/mähkme-toiduralli võib alata!
autoiste
Kõhukott. NEY! Kasutasime küll ja vahel oli täitsa mõnuski. Aga tegelikult oleks täiesti rahulikult ilma ka saanud. Pealegi leidsime üsna kiiresti, et poeskäik ilma lapsevankrita võib tähendada mitu päeva seljavalu. Nii et kõhukotis või linas beebi kandmist soovitan neile, kellel on head seljalihased ja kelle elustiiliga vanker hästi ei sobi.
Mähkimisalus. YEY! Kuigi teoreetiliselt saab last mähkida üsna ükskõik kus, kus ta aga pikali saab panna ja kus ta pissida võib, on ikka väga mõnus kui selleks on oma majapidamises spets koht. Eriti mugav nõrga seljaga emadele (mina! mina!) on sellised kõrgemad kummuti-moodi asjandused. Üüber-mugav oleks veel kui selline asi veesilma lähedusse mahuks. Ja kindlasti koos mähkimismatiga, mille pealt saab sorisenud vedelikud kenasti ära pesta-pühkida, et poole tunni pärast jälle mähet vahetama tulla.
kummut
Beebi vann. NEY! See on üks ost, mida Härra kõige rohkem kirub. Sest tema ostis beebile spetsiaalse lisavidinatega beebivanni. Tegelikult oleks aga kõige tavalisem suur kauss, mis igas majapidamises olemas on, sama hästi kõlvanud. Ka saab lapsega suures vannis käidud (või alguses isegi suuremas kraanikausis). Suure vanni puhul kulub lihtsalt mõnevõrra rohkem vett (ökojalajälg, khm!)
Vannitermomeeter. YEY! Sest mina oma küünarnukitunnetust ei usalda. Nii et lapse ära kõrvetamise vältimiseks on digitaalne infosõber väga teretulnud.
vann
Kapuutsiga vannilina. NEY! Preili armastab väga vannis käia. Nii väga, et kui me ta sealt välja kisume, enne kui ta täielikult ära liguneks, siis järgneb suuremat sorti kisa ja siplemine. Mingit idüllilist pilti sellest, kuidas värskelt vannist tulnud beebi istub rõõmsalt vannirätiku kolmnurkkapuuts peas, mina näinud ei ole. Nii et sama hästi saame ka kõige tavalisema koduse vannilinaga hakkama.
Pesulapid. YEY! Oh my god, mida ma ilma nende jumaliketa oleks teinud! Ma ei suuda enam täpselt meenutada, miks ja milleks me neid kasutasime, aga tean, et kõige sagedasem küsimus (kohe järgnemas küsimusele „kus pudeli kork on?“) oli „kus lapp on? Palun too lapp!“ Promoma pean ka – IKEAs müüakse 10 lappi 3 euro eest. Kõlbavad nii piimanirede kui üles aetud toidu püüdmiseks-pühkimiseks kui beebi pepu ja ülejäänud lapse pesemiseks ja kuivatamiseks kui ka emale näopesulapiks. Ausalt, need kümme on pidevas ringluses. Siiani.
lapid
Beebi(vanni)õli. NEY! Kuigi BBl on üsna kuiv ja ekseemile kalduv nahk, ei taha ma siiski kuidagi igasuguseid õlisid ja kreeme kasutada. Arstionu ütles kah, et kuiva naha puhul on kõige olulisem mitte liiga palju mässata. Sealjuures võimalikult vähe vees olla. Kaks, maksimaalselt kolm korda nädalas vanni. Nii saab naha loomulik tasakaal kõige vähem häiritud ja ei teki rasueritusega probleeme. Need lapsed (ja täiskasvanud), kes igapäevaselt vannis käivad, pidavat ka rohkem higistama, sest nahk tegeleb röövitud rasu kompenseerimisega ja võib sealjuures pindmiselt liiga kuivaks minna. Keeruline. Ühesõnaga, järgime doktorionu korraldust – vannitame harva ja möginaid määrime nahale veel harvem.
Beebi šampoon. YEY! Kuigi mõtlesin, et saan olla kena ökoema ja last ainult veega pesta, siis ei õnnestunud mul esimestel nädalatel BB juukseid kuidagi mõistlikult ainult veega nii pesta, et need ka puhtad tunduksid. Siiani kasutame šampooni, aga mitte sagedamini kui korra nädalas. Muul ajal piisab veest.
sampuu
Ühekordsed salvrätid. Mm… nyey? Ütleme nii, et igapäevases kasutuses on IKEA-lapid ja värske vesi mõistlikumad kui kemikaali-salvrätid. Aga jooksus olles või kiiruga on salfaga väga mugav toimetada. Küll peab vaatama, et pärast kenasti kuivaks saaks pepu, nii et kuiv salfakas kah kõrvale! Liberol on harva kasutajale kõige mõnusamad pakid – sellised kus on peal plastmassist sulgemisklõps. Need kleepsud tulevad nii kähku ära või jäävad kuidagi irvakile, nii et mul on pidevalt pealmised kolm lappi ära kuivanud.
Ühekordsed mähkimisalused. Mm… yney? Samamoodi reisitoode. Väga hea kui on vankrikorvis kaasas igaks juhuks, kui peab ämma sohva peal mähkmeid vahetama või nii. Aga kodus, eriti kui on olemas mähkimislaud, või vähemalt mähkimismatt, siis pole neid tegelikult hädasti vaja.
Lutt. NEY! „Lutt ei ole lapse vajadus, vaid lapsevanema mugavus!“ nagu kõik porgandihäälega eriti lihtsate laste emad kaagutavad. Meil läkski õnneks – mul on porgandihääl ja BB on eriti lihtne laps. Nii et pääsesime täielikult hilisemast võõrutamisest ja võimalikust kahjustustest hambumusele. Ma küll mingi hetk hirmus, et „oioi, meil tuleb kahepäevane autosõit üle elada“, ostsin umbes kolm erineva disainiga lutti ja üritasin BBd neid tõmbama õpetada. Aga ta vaatas mind lihtsalt oma suurte siniste silmadega nagu ma oleks lolliks läinud ja sülitas kohe välja. Selle raha oleksime rahulikult võinud rummikassasse imetamisaja lõppu ootama panna.
Pudelid. YEY! Kuna mina rinnapiimatamise osas kähku alla andsin, siis olid pudelid meie jaoks asendamatud. Korraga ei olnud küll kasutuses rohkem kui kaks pudelit. Vaatan ikka imestusega neid, kellel on pudeliladu ja kes pärast iga söökikorda pudeli desinfitseerivad ja lisaks veel läbi ka keedavad. Miks küll? Mis paaniline bakterihirm see selline on? Igal juhul enne ei tasu ühtegi osta kui on selge, et looduslikud piimapudelid kasutud on.
bottle
Joogiharjutustopsid. NEY! See on järjekordne artikkel, mille osas meil õnnestus rohkelt raha raisata. Mingi aeg otsustasin, et BB peaks hakkama lõpetama pudeli limpsimise ja inimese moodi jooma ja siis ostsin igasuguseid erinevaid „enam mitte pudel, aga veel mitte tass“ variante ja mitte ühegagi ei õppinud preili jooma. Ainult kõige lihtsakoelisem nokktass, mis on justkui tavaline tass, aga millel käib nokaga kork peal, sobis preilile. Sellise sai IKEAst umbes euro või kahe eest eest. Nende kasutamata jäänud pudelite kulu ei taha aga kokku lüüagi.
Näritavad mänguasjad. YEY! Sest absoluutselt iga asi läheb suhu. Mis on okei, sest huuled on pisikesel oluliselt tundlikumad kui näpud ja ka annab suu rohkem informatsiooni kui ükski muu kehaosa. Nii õpitakse maailma tundma. Nii et las ta lutsib. Lihtsalt endal vähe kobedam tunne kui ta vahel lutsimiseks mõeldud asju suhu topib ja ei ole non-stop issi susside kallal. Moodsamatel lastel on Sophie the Giraffe.
sophie
Pehmed mänguasjad. NEY! Väga armsad, kahtlemata. Ja eks üks hetk võibolla saavad rohkem tähelepanu kah (Interiga näiteks on sõbrunetud), aga esimesel aastal olid nad lihtsalt emme nunnumeetri turgutamiseks kui millekski muuks.
Tegelustekk. YEY! Eriti selline kaartega, kus selili olles saab laps ka rippuvate asjadega tegeleda. Selle teki peal õnnestus meie selili lamajat lõpuks umbes viiendal elukuul veenda, et kõhuli on täiesti okei olla. Või oli see ikka varem? Ei mäleta. Mäletan vaid, et väga pikalt oli häda, et ta ei tahtnud üldse kõhuli olla kuigi oskas juba pead hoida ja midagi häda nagu polnud. Tegelusteki peal oli aga igat pidi huvitav olla. Väga mõnus!
Lamamistool. NEY! Kui juba on olemas voodi ja turvahäll ja tegelustekk, siis milleks veel üks vidin, kuhu laps „ära“ panna? Hoia teist vahel süles kah.
Beebipesupulber! YEY! Kuna me oma pesu peseme ikka veel vanakooli Arieliga (Härra ostsis kolimisel XXXXXXXXXXXXXXXXXXL paki ja see ei saa otsa noh!) ja ei ole suutnud loodus- ja nahasõbralikemate variantide peale üle kolida, siis oli üsna selge, et BBle on vaja midagi õrnemat.
dHTRUlH
Beebimonitor. NEY! Kui suur te majapidamine on tegelt? Kui tihti viite lapse hoovi ja ronite ise viiendale tagasi pesu pesema? Iksäktli! Kui sa paned lapse üksi oma kuuldeulatusest välja, siis on vaja väiksem majapidamine hankida või oma tegevus läbi mõelda. (Kardan küll, et siinkohal võivad uhked beebimonitori omanikud kallale tulla mulle. Mitmed neist on juba kaalunud, kas peaks mulle ja Härrale sotsiaalametnikud kaela kutsuma, sest meil EI OLE beebimonitori! Millised vastutustundetud lapsevanemad – usaldavad oma isiklikke kõrvu!)
Beebiapteek. YEY! Sest vajadus apteegikraami järele tekib raudselt siis, kui pärisapteek ei ole kolmeminutilise spurdi kaugusel ja avatud. Hea kindel tunne on olnud sellest, et käepärast on stetoskoop, beebikraadiklaas, igemetuimestusgeel ja palavikualandaja. Viimasena võib kasutada sobivat ravimit, kuigi mina olen otsustanud, et alla 39-kraadise temperatuuri puhul seda käiku laskma ei pea. Kõigepealt ikka karmimad meetodid – ehk viinaravi. Mitte küll seespidiselt. Ja mitte ka sokkidena jalga kui laps tudub, nagu vanasti soovitati, vaid nimelt siis kui laps on ärkvel ja aktiivne – mähkmeväele võtta ja lahjendatud viinaga (et nahka ei põletaks) määrida. Kusjuures BENU Apteegil peaks endiselt olema kampaania, et igale värskele ilmakodanikule kingitakse suur karbitäis apteegikraami. Meie selle välja nõudsime ja olime väga rahul. Uurige rohkem siit, kel vaja.
steto
Nimekiri sai justkui pikk ja põhjalik, aga ikka on tunne, et üht-teist olulist ununes. No las jääb. Igal juhul tervitan siinkohal kõik värskeid ja tulevasi noori emasid!
Ja kogemustega emad on loomulikult teretulnud kommenteerima, mis neil teisiti või sarnaselt. Et ikka uutel asi sama keruline oleks kui meil oli!

Advertisements

6 thoughts on “November 9 ehk noortele emadele

  1. Ühekordsed niisked salvrätid on muuseas suurepärased rahvatantsijatele – ikka juhtub, et on esinemised, kus pärast on ka tsiviilriietes pidu ja siis on hea ennast enne riiete vahetamist higist puhtamaks pühkida ja ei pea tsiviilriideid märja naha peale ajama. Tõenäoliselt hoiab see ka piduruumis õhu hingatavama.

    1. Jaa, tegelt olin nende osas natu karm. Nad on väga head ja mitmeotstarbelised asjad. Hea kui pakike alati kotis käepärast on.
      Ka näitkes tulevad värsked plekid diivani pealt sellega kõige paremini maha. Mis “esimene eluaasta” teemasse puutub, siis piimaokse plekid ämma diivanilt läinud nagu niuhti!

  2. Et ajame siis tulevasi emasi segadusse 🙂 Tegelikult üldjoontes olen nõus, väga asjalik nimekiri.
    Minul on beebimonitor asendamatu. Sest ma tõepoolest jätan oma lapse õue magama ja tulen ise teisele korrusele tuppa toimetama. Ja juba suurema lapsega, kes enam vankris ei maganud, kasutasin ma seda vastupidi. Suvel, kui laps magas toas lõunaund, sain mina õues ilma nautida. Ps. olen kuulnud, et nutikad vanemad nutiseadmetega teevad lihtsalt skype videokõne magamistuppa ja beebimonitori ei peagi ostma 😉 Ja, Piret, ma tõesti väiksemat kodu ei taha, täpselt paras on 🙂
    Kergkäru on mul ka ikkagi sagedasti kasutuses. Eelkõige sellepärast, et see päris käru, mis mul esimesest lapsest alles oli, on liiga suur ja kobakas, et teda pidevalt õue vedada. Eks nende esimeste lastega ongi nii, et tahaks ikka kõige suuremat ja paremat. Seega ma soovitaks osta kohe mingi korralik kergem vanker-käru.
    Vannitermomeeter oli mul kasutuses ainult esimese lapsega esimesel kolmel vannikorral (ja laps röökis, sest vesi oli liiga külm). Mõttetu 🙂
    Aga sellest vankri päikesekaitsest kuulen ma tõesti esimest korda. Päris nutikas vidin 🙂

    1. Jah, eks ma üldjoontes saan aru, et mõnel puhul võib tõesti beebimonitor abiks olla. Aga siin Saksamaal vaadatakse mulle nii viltu selle peale kui ma üritan seletada, et mul ei ole teist vaja. Peaaegu sama viltu kui siis kui väidan, et ma ei oska ja ma ei taha osata autot juhtida. No täiesti seebakas noh.
      Eks kergkärguga on kah sama asi – et oleneb rohkem kodustest tingimustest kui millestki muust. Kuna meie trepist käima ei pea, vaid sõidame liftiga, siis on meie suurte ratastega (kuigi kerge raamiga) käru rohkem kui sobiv. Teie treppide jaoks on muidugi kerge ja pakitav käru etem.
      Seda vankri päikesekaitset müüakse siin tavalistes šampoonipoodides. Oleks varem sellele mõelnud, oleks saand teile ühe lähetada. Nüüd vist selle järgi vajadus möödas…

  3. Seda lugedes tekkis kohe tahtmine võrrelda asju enne ja nüüd. Oli ju selles nimekirjas nii palju asju, mida minu ajal (loe: teie lapsepõlves) lihtsalt ei olnud. Nagu näiteks kõik need ühekordsed vidinad, mis on küll elu nii palju mugavamaks teinud et lausa kadedaks teeb, olete te tänapäevaemmed ju kõik pääsenud sest lõputust mähkmepesust. Ja pesupulbrit beebidele meil omal ajal ka ei olnud – niikaua kui vähegi võimalik üritasin läbi ajada pesuseebiga, tundus ikkagi süütum kui mingi keemia. Beebi- või õigemini lastešampoone hakkas sel ajal küll juba liikuma, aga kasutama sai hakatud seda ka ikka juba lapse peas, beebina tundus tavaline lasteseep turvalisemana. Neid asju, mida sa pidasid ebaolulisteks,ma siiskohal võrdlema ei hakkagi, muidu tuleb kommentaar pikem kui postitus ise, aga olulistest asjadest – näiteks tegelusteki asemel sai kasutatud tavalist tekki koos sinna laotatud manguasjadega, joogiharjutustopsi pidi asendama tavaline kruus, mille äärest joomine esialgu üldist mäkerdamist tähendas, aga joomise saite ju selgeks küll. Vann oli teil küll ja kasutatud sai teist ka, aga vett kraaditud sai ikka oma käega, kuigi vannitermomeetrid olid tollal ikka olemas. Lutti imesite te kolm ka kõik, aga selle olulisuses ma kahtlen. Ei olnud meie ajal ka neid uhkeid mähkimisaluseid, tavaline tekk ajas asja ära. Ei olnud ka turvatooli – autos võeti titt sülle, või kui ruumi oli, võis ka vankrikastiga istmele panna. Teil oli küll kergkäru, aga see oli rohkem sellepärast, et kui sina hõivasid vankri, pidi ka Eevat milleski sõidutama, pikki maid ta ju veel ei käinud. Vanker oli küll selline, millest sai ka käru teha.

    1. Tegelikult on mitmeid (lisaks tegelustekile) asju minu +-nimekirjas, milleta ju vajadusel hakkama saaks. Aga see ei olnud eesmärk. Tahtsin pigem välja tuua need asjad, millest meil rõõmu oli. Nagu sulgi oleks kindlasti olnud suur rõõm ühekordsete mähkmete ja beebipesupulbri üle. Saab ka teisiti, muidugi… Aga mõned asjad on meile ikka väga mugavaks tehtu tõesti. 🙂 Selle üle võime ainult head meelt tunda.
      Aga teie ja varasemate põlvkondadega võdluses oleme ikka täielikud hellikud, kahtlemata!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s