Aprill 7 ehk puudega makaronipakk

Sattusin täna ühes eriti heas blogis peale ühele geniaalsele ideele. Kuna blogi on piiratud, siis linki ei anna ja katsun ümber jutustada. Nimelt on üks Eriti Armastusväärne Kodanik tulnud mõttele, et poes tuleb omale valida nimelt kõige õnnetuma pakendiga toode. Noh, selline orvuke, mis on kuskilt lömmis või katki, aga mille sisu on sellest hoolimata täiesti kõlbulik. Sellepärast, et kesse teda muidu ikka ostab ja nii läheb ju vaene toode raisku. Lõpuks peab pood selle ju ikkagi maha kandama ja konteinerisse viskama.
Minul muidugi süda heldis nii humaanse (toote-aalse?, toote-utilitaarse?) suhtumise tõttu ja mõtlesin kohe, et mina olengi see mass, kellele sellist käitumist tuleb promoda.
Täna BBga poeriiuli vahel õiget sorti makarone otsides märkasingi, et üks makaronipakk on katkine – silt oli nimelt pooleldi pealt maha rebitud! Ja polnudki enam midagi valida – pakk korvi ja maksma, suur enesegarahulolunaeratus näol.
DSC_0308
Kassas selgus aga koheselt sellise ülla tegutsemise varjukülg. Hoolikamad silmad märkasid probleemi ka juba pildil – mhmh, triipkood on puudulik. Muidugi tähendas see nüüd, et Kassa-Anja pidi minema pikemale riiulivahesörgile, et terve triipkood tuua ja mulle mu orbmakaronid müüa. Minu selja taga oma kuut õlut maksta sooviv härrasmees mulle heategevuspunkte ei jaganud.
Ega ma ise ka õieti teadnud, kas lugeda katse ebaõnnestunuks ja edaspidi suurema hoolega kaaluda, kas osta orbpakke või mitte, või omale lausa kaks heategevuspunkti päevasaagi arvestusse kirjutada – üks ka Kassa-Anja südame tervise hoidmise eest, teine makaronipaki päästmise eest kurvast mahakandmissaatusest.

Advertisements

7 thoughts on “Aprill 7 ehk puudega makaronipakk

  1. Rahune, ükskord oleks keegi niikuinii täiesti teadmatusest selle katkise koodiga paki haaranud ja kassa-Anja oleks pidanud jooksma igal juhul, lihtsalt seekord jooksis ta sinu pärast. Aga mis puutub õlleonusse, siis on saksa õlleonud teadupärast tunduvalt vähem närvilised kui eesti omad ja peale sügava ohke ei teinud ta tõenäoliselt midagi, kui meil vastavas situatsioonis oleks saanud nii ostja (sina) kui kassapidaja (kassa-Anja) sõimata nagu tuppasitund kassid.

    1. Ega ma väga ei närvitsenudki. Siin rohkem kirjanduslikud liialdused, nagu ikka. Tegelikult ei ohanud keegi ja kõik olid väga viisakad ja viksid. Kassa-Anjal oli võibolla endalgi hea meel, et orb-pakendis makaronid koju saavad.

  2. Võtsin tuld ja läksin poodi, et ostan siis ka orb-pakendeid. Kahjuks ei olnud ühtegi minule vajaminevat orb-toodet. Aga ma ei anna alla ja otsin edasi, sest idee on väga hea.

  3. Keegi on varastanud minu idee. Ma küll teadlikult orb-pakendeid ei otsi, aga kui korraga juhtuvad ligi lömmis ja mittelömmis eksemplar, kaldub minu eelistus lömmis pakile. Et keegi selle ikka ära ostaks. Tõsi, meenub, et ma pole oma ideed kunagi kellelegi rääkinud ega sellest ka bloginud. Ju on see mõte jõudnud korraga mitme inimeseni.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s