Aprill 12 ehk lihtne elu

Eile oli proua koduperenaine-toimetajal jälle ühe suure toimetamistöö tähtaeg. Mõnus oli jälle kaks nädalat kellegi teise komasid taga ajada ja lausekonstruktsioone parandada. Ja veel mõnusam oli kui lõpuks oligi selline tunne, et nüüd on hästi ja teksti võib avaldadamiskõlbulikuks kuulutada. Selle tähistamiseks otsustasin selgelt liiga kaua edasi lükatud põrandapesu tänase kaela veeretada. Läksin seisin hoopis tunde kõrvetavkuuma voolava vee all ja lasin selgelt liiga palju kuuetunniseid öid vees ära lahustuda.
Ja siis pidžaamapluuse selge, kontsad ja huulepulk, laps Härrale ja kinno.
Sest mul on nii kena pidžaamapluuse:

doh
(Pilt varastatud Primarki lehelt, särk ostetud sama firma poest.)

Linna peal nii mõnigi vaatas, et too on vist jah sõõrikutega natu liiale läinud. Mulle tegi nalja.
Ka tegi mulle nalja film. Ja see üllatas mind isegi rohkemgi. Siin ju kõik filmid selles keeles, millest ma valdan umbes kolmekümmet viit koma kaheksat protsenti kuuesekundilise viivitusega. Ja ometigi naersin nii mõnegi nalja peale ja lõpus läks nii jaburaks ära, et kaalusin kiirabi kutsumist, et naermast lakata. Silmalainerijoont pärast filmi igatahes enam ei olnud. Ei teagi, kas film oli hea või tuju oli õige või mõjus selliselt seltskond.Olin ju omale ühe Kena Tšiki ikkagi kaasa rääkinud. Koos ikka julgem sellist naistefilmi vaadata. Lisaks oli tagareas jaburalt nakatava naeruga naisterahvas (nõmmekatele – klassivenna naeru mäletate veel?).
Pärast oli nii hea olla, et ka tänane öö kujunes kuuetunniseks. Oli ju vaja veel kohvikus istuda ja Kõik Jutud ära rääkida umbes kuuesaja kolmeteistkümne sõõriku kõrvale*.
Selline naeru- ja kohvikuteraapiaõhtu oli. Täna on muidugi väsimus ja Suurem Põrandapesu ja minu kauni plaaniga järjekordsed retseptid ette võtta juhtus hoopis nii, et Härra ütles: “Kuule, ma lähen apteeki, kas ma toon kuskilt midagi süüa ka?”
Ja nii me neid praetud aasia nuudleid sõimegi kanaliha ja juurviljadega. Aga pole viga, ainult 82 retsepti on veel vaja läbi töötada ja tähtaega ei ole ega tule!
Praeguseks on Härra BB teiste lastega mängima viinud ja mina mõtlen, et äkki ma lähen takleerin ikkagi magustoidupeatükki. Eks ma pärast raporteerin. Paar köögikatastroofi on mul kah teie jaoks kõrvale pandud.
Aga kõigepealt äkki ikka väike uinak.

*Jep, söögiisu pole järgi andnud.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s