Mai 14 ehk 28+

Järjekordsed neli nädalat seljataga. Tänaseks oli ka arsti külastus ette nähtud, aga sinna ma ei läinudki. Nimelt teatas Härra eile, et ta peab täna juba varakult Sinna Teise Linna minema ja minuga koos arsti juurde tulla ei saa. Kuna ma juba eelmine kord üksi käisin ja siis tänaseks ultraheli ka lubati, hakkasin põtkima. Mis see siis olgu – ikkagi viimane võimalus kõhupõnni näha enne kui me ära lendame. Ja mul on ebamugav arstiga oma puu-saksa keeles rääkida. Ja üksi käies unustan ma alati kahest olulisest asjast kolm neljandikku rääkimata. Lõpuks läks Härral selle vingumise peale närv mustaks ja ta tegi kiire kõne, et aeg järgmisele nädalale edasi tõsta. Novotsiis.
Nii et ega rohkem raseduuudiseid ei olegi kui pildile ja tabelisse mahub.
Viljaprojekti olen nüüd usinalt harrastanud, aga ausalt öeldes jube raske on. Kuidagi hirm on liiga kiiresti liiga suurte juurde minna, sest äkki siis pärast suuri ei jätku enam. Nii et käin mööda kohalikke juurviljakauplusi ja vaatan kõiki vilju kahtlustava „suurem kui melon, aga mitte palju suurem kui melon, liiga palju suurem kui melon?“-pilguga ja saabu ikka koju tagasi salatiga, mis on tegelikult väiksem kui melon. Aga proovin ikka jätkata sellega. Kui juba alustatud on…

25+
25+

26+
26+

27+
27+

28+
28+

Pildi peal on kõht kuidagi naljakalt väiksem kui tegelikult tundub. Tegelikult olen nagu emalaev juba ja kõht istub kahtlaselt madal, sealjuures kohe keisriarmi kohal toimub äkiline eendumine. Ja keegi sipleb ka kahtlaselt madalal, vahel tunnen saputusi justkui lausa häbemeluu taga. Mis tal sinna asja on! Siis kurjustan temaga ja soovitan ikka kõrgemale ronida, mu maol ja soolikatel pole nii palju ruumi tarvis.
Võrdlevad näitaja, nädal 28
28 Tabel avaneb suuremana kui sellel klõpsata[/caption]
Olen ka aega võtnud, et lugeda teemal „korduvkeiser või sünnitus pärast keisrit“. Teadlikult jätsin välja kõik perekoolid ja muud foorumid ning ajakirjaartiklid. Printisin välja hoopis hunniku teadusartikleid ja mõtlesin, rind kummis, et küll ma nüüd lähenen ikka eriliselt intelligentselt ja kindlasti saangi kohe-kohe jube targaks.
Ei saanud. Muidugi ei saanud. Asi läks hoopis keerulisemaks.
Esiteks on isegi kõik sellised kohad täis „proovige ikka ise sünnitada“ promo. See on ikka kõige loomulikum ja kõige ilusam ja kui kõik hästi läheb, siis ka kõige turvalisem ja iga järgnev rasedus-sünnitus on seda ohutum, mida vähem on eelnevaid operatsioone (e keisrilõikeid). Esimest kahte ei hakka kommenteerimagi. Mis teise puutub, siis – kui juba hästi läheb, siis on ju ükskõik kumba pidi hästi läks. Mis kolmandasse puutub, siis esiteks ei ole aju võimeline praegu seda teemat käsitlema (kusjuures BB raseduse ja sünnituse ajal oli sama lugu – mingi teine laps ei tulnud mõttessegi. Alles siis kui BB juhtmetega inkubaatoris oli, hingamisaparaat küljes, oli äkitselt teise lapse plaan tehtud) ja teiseks on ikkagi kuidagi vale kaaluda selle lapse riske tulevase võimaliku (või ka mitte-võimaliku) lapse riske arvestades. Ehk et valin sellele kõrgemad riskid, et järgmise jaoks riskid madalamad oleks? Ja kui siis nüüd ikkagi midagi juhtub, kui hea meel mul on järgmisele ringile minna? Missiis kui ma ei saagi? Kui selle lapse kõrgem risk nullib täielikult järgmise? Ei, nii ma ei saa mõelda.
Aga numbrid. Numbritega on muidugi nii, et oleneb, kelle käest küsid. Mina küsisin näiteks ühe seltskonna käest Cambridge’i ülikoolist (a 2005), kes väitsid nii: komplikatsioonid emale on kõige tõenäolisemad kui proovida sünnitada, aga see ebaõnnestub (loe: erakorraline keiser) – 14,1%, keskmised planeeritud keisrilõike puhul – 3,6% ja kõige vähemtõenäolisemad juhul kui loomulik sünnitus õnnestub – 2,4%. Nii, siililegi selge, et ma tahan olla grupis, kus on komplikatsioonide tõenäosus kõige madalam. Seega sobiks nagu selle „sünnitamine õnnestub“ grupi 2,4% kõige paremini.
Kuidas sinna aga saada? Sest loomulik vs keiser otsuse saab küll ette teha (teatud piirides), aga “õnnestub”, “ei õnnestu” on nii minu kui arstide võimusest väljas. Siinkohal toovad erinevad allikad välja üsna sarnase statistika – sünnitamise proovimine pärast keisrilõiget lõpeb rohkem kui pooltel kordadel (57%, Smith et al: 2005) erakorralise keisriga. Ehk – buum – palju õnne, tahtsite kõige madalamat komplikatsioonide riski, aga olete nüüd kõige kõrgema riski grupis. 2,4% -> 14,1% nagu nauhti. Aga kas see tähendab, et see planeeritud keisrilõike 3,6% on mõistlik valik?
Tegelikult on ju nii, et kõik need riskid on väiksed. Kui Bingo loto võiduvõimalused on neli sajale ja Viiking loto võiduvõimalused kaks sajale – kas on tegelikult vahet, kumb pilet osta? „Niikunii ma ju ei võida,“ eksole? Ometigi, ebatõenäolisi asju juhtub. Erakorralise keisrilõikega sündinud lastel esineb supraventikulaarset tahhükardiat, juba sünnitanud naisel tuleb aasta jooksul läbi elada kaks järjestikust raseduse katkemist, kaheaastasel poisil diagnoositakse leukeemia. Keegi krt võidab ka nende krdi lotodega.
Niisiis, ei aita statistika siin midagi.
Sisetunde olete te tõenäoliselt siit juba välja lugenud. Jah, tahan teist keisrit. Sellist nagu juba oli. Et pannakse rätik näole ja äratatakse üles kui laps rahunenud ja mina kinni lapitud. Et kuus tundi hiljem palun õel end raami pealt alla lasta, et saaks vaikselt toimetama hakata ja kolm päeva hiljem valge kleidi lehvides haiglast minema lipata.
Kaks probleemi. Esiteks saab selliseid rätiga ja teadmatuses variante ainult erakorraliselt (14,1%, mäletate?) ja teiseks ei ole mingit garantiid, ei ole ühtegi protsentigi ette näidata, et teisest keisrist taastumine sama lihtsalt ja valutult läheb kui läks esimesest, korraline või erakorraline. Aga kõik need „loomulik sünnitus on ikka loomulik ja taastumine on kiirem ja kergem“-jutud võite minu poolest foorumitesse jätta. Kui palju on kuulda, kuidas on õmblused siin ja seal ja põied paigast ära ja pissil käimine valusam kui sünnitus ja veritsused, mis ei taha lõppeda jne – pärast seda kummardatud „loomulikku“. Ja siis on minusugused keisri-paranejad, kes sõid mõned päevad paratsetamooli ja kõik. Taastumine võib minna igatpidi, ükskõik kas sünnitada või opereerida. Nii et ka seda ei ole mõtet kaalule panna.
Aga mis sinna kaalule siis jääb? Millist väärtust saab tegelikult võrrelda?
Ma ei tea. Aga ma tean seda, et ükskõik millist väärtust mina võrrelda ka ei tahaks, ei loe ei minu otsus ega sisetunne kogu asja juures suurt midagi. Loeb selle arstitädi või –onu otsus ja sisetunne, kelle juurde mind mõned nädalad enne sünnitust „konsultatsiooni“ saadetakse. Eks tema siis vaatab, kas annab mulle Bingo või Viiking loto pileti.
Tore kui mul siis jääks veel aega uurida, kuidas see sünnitamine üleüldse käib. Sest millegipärast on mul eelarvamus, et ka too arstitädi või -onu hüüatab kõigile teistele asjatundjatele sarnaselt “muidugi saad ise sünnitada, kui tahad, muidugi saad, ära üldse hakka unistamagi mingist keisrist!” Lisaks viitavad kõik märgid (loe: statistika ja sisetunne) sellele, et ka seekord ei venita sina 40. nädalani välja. A noh, loto, jälle, nagu ikka.
Kui BB-rasedus etaloniks võtta, siis kaheksa nädalat võiks ikka veel ees olla. Kümme oleks juba päris hea! Igaks juhuks hoian aga veel 14 puu- ja juurvilja varuks. Sest kes teab…

Advertisements

2 thoughts on “Mai 14 ehk 28+

  1. Njah, loomulik sünnitus oli minu kogemuses küll kõike muud kui ilus ja tore. Aga naljakas lugu sellega, kui kunagi peaks teine raund tulema, loodan just loomulikku sünnitust. Ei tea, ehk asi selles, et vana tuttav tundub kuidagi turvalisem, et noh tean, mida võiks oodata ja tean, et saan sellega hakkama. Nii sünnituse enda kui sellest taastumisega. Lõpuks on siiski oluline vaid üks – et sünnitus kulgeks mõlemale, emale ja lapsele, võimalikult ohutult.

    1. Kui mul oleks esimene loomulikult kulgenud (ükskõik kui mitte-ilusti või mitte-toredasti), siis oleksin täiega sinu meeskonnas. Muidugi uuesti loomulik. Õnnetuseks on aga olukord siin preagu vähe teine….
      Aga eks paistab, kuidagi see kodanik sealt see suvi ikka välja tuleb 😀 ja lõpuks ei ole vahetki, kumba pidi, peaasi, et oleks üks tore ja tubli laps (nagu õde, kes mul praegu ribisid toksib – hehehee).

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s