Oktoober 11 ehk kõnelused tiigriga

BB /pöördub Härra poole/: „Papa, Suppe essen!“
Härra proovib suppi, kiidab keetjat, küsib: „Und Mama auch?“
BB /pöördub minu poole/: „Mamma, suppi sööma!“

Ja ütlebki tark laps Papale „Löffel“ ja mammale „lusikas“. Ja teeb ilusti vahet eesti keelel ja Deutschil, kuigi vahel ilmub ikka kakskeelseid lauseid kah. Ja kui ma enne arvasin, et need ühesugused sõnad (Suppe-supp, Treppe-trepp, Mütze-müts) hakkavad kindlasti segi minema, siis nüüd tundub, et nendega on just lihtsam. Papa, Suppe essen ja mamma suppi sööma.
Häälikutest lähevad „t“/„tr“ ja „k“ millegipärast vahel sassi. Näiteks on tal „kussad“, mitte „trussad“ ja mõnikord on „sm“ „h“ (ehk Rahmus) või „r“ „l“ (ehk Blita). Kui viimasest on veel võimalik aru saada (sest häälikud moodustatakse samas kohas), siis esimesed tunduvad kuidagi väga mugavad „ma isegi ei viitsi sinna õigesse hääliku moodustamise kohta minna, vaid ajan siinsamas kesksuus asja ära“.
Samas, mida ma ka tean, ma sain foneetika läbi ainult seepärast, et ma ilmekalt sonetti lugeda oskan.
„Let me NOT, to the marriage of TRUE MINDS, admit IMPEDIMENTS!“ Jep, tõusin just kohvilauale püsti ja etlesin imetleva RSSi suureks rõõmuks kõik 14 rida ära. Aitäh, William!
Küll see kakskeelne meil ka üks päev sonette loeb!

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s