November 13 ehk esmaspäevahala

Esmaspäevad on kõige totakamad päevad. Esiteks olen oma ühe-lapsega-üksi pühapäeval teinud omale uue puhta nimekrija, mis kõik uuel nädalal teha on vaja ja kuhu minna tuleb – sinna poodi seda ostma ja sinna poodi seda ostma ja raamatukokku ja keldrisse ja … ja on saabunud suur ind kõiki asju kohe tegema hakata.
Teiseks on esmaspäeval vabatahtlik keelekursus ja pärast seda maalitund.
Ehk siis, kui ma olen BB lasteaeda saatnud, hommikusöögi ära koristanud, ennast korda teinud, vahepeal kolm korda RSSi kussutanud või tissitanud, magamistoa korda teinud, koti kokku pakkinud, RSSi vankrisse saanud, et minna täitma TO DO listi punkte seitse ja kuussada kolm, siis selgub, et aeg on juba sealmaal, et asjatama ei jõua ja keeletundi on veel vara minna. Ja siis hakkab RSS nutma, sest tal on ikkagi kõht tühjaks jäänd või muidu imelik olla või uni ei tule selle nurga peal hästi ja siis ma koorin ta jälle kombest välja ja käin ja kussutan teda ja mõtlen, et kus minu talvekombe ja saapad küll on, sest õues on ju vahepeal lumi maha tulnud ja siis kammib juba nii sassi, et panen RSSi lihtsalt “korraks käest ära” lamamistooli ja kui ma kunkust tagasi tulen, magab üks mees sügavalt, ilma kombeta toolis…
Ja nii ma jälle keeletundi ei läinudki. Ja TO DO listi punktid seitse ja kuussada kolm jäid ka sujuvalt täitmata.
Selle asemel mõtlesin siis TO DO listi punkte kuusteist ja kakskümmend kolm ehk fotod arvutisse tõmmata ja mõned ka blogisse üles riputada, et te ikka näeksite, et RSS kasvab, aga habet veel ei aja ja et BB on endiselt väike, aga terve ja asjalik.
Ja siis vaatasin neid pilte siit poolt ja sealt poolt ja mõtlesin, et mis küll juhtus! Pärast seda kui uue kaamera sain ja kahte õpikut lappasin ja kiirel kursusel käisin, tekkis nagu tunne, et ma isegi tean teoreetilsielt, kuidas pilte tehakse ja kuidas neid nii teha, et ilus vaadata ka on, ainult natuke vaja veel harjutada ja õpikuid lapata ja harjutada…
Praegu aga on iga järgmine pilt hullem kui eelmine. Pime ja hall või liiga kontrastne või liiga kollane või fookusest väljas või vale nurgaga või veel sada kümme asja. Ja kui ma neid siis ise kuidagi mingis fotoprogrammis “parandada” üritan, läheb asi veel hullemaks, sest mul ei ole aimugi, mida ma tegelt tegema peaks. Noh, uue pildi võtma, õigete seadistustega.
Teisisõnu, järgmine esmaspäev, selle asemel, et kujutada ette, et ma lähen asju ajama või keeletundi, istun hoopis kaameraga maha ja vaatan, kas me saame jälle sõbraks või mitte.
Seniks aga:

DSC_0521

Oeh, kõige tipuks on wordpress nüüd uue kujundusega ja ma ei tea enam, kust neid asju saab teha, millega ma harjunud olen. Ma ei ole enam nii noor, et ma suudaks (loe: tahaks) tehniliste uuendustega kaasas käia. Vihale ajab lihtsalt, et ma jälle enam ei oska.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s