Vist on kõigile kallitele lugejatele teada, et lasteaed on meil kohe nurga taga. Mina kõnnin sinna kaks-kolm minutit, oleneb kui kiiresti lift tuleb.
BBga jalutasime lasteaiast tagasi koju täna 26 minutit. Lugesin koju jalutamise sisse ka need minutid, mis kulusid kombe selga panemisele, susside saabaste vastu vahetamisele ja mütsi pähe tõmbamisele.
Pärast seda oli vaja kõigepealt garderoobis mängida,
siis mammale uhkelt oma tänast kunstitööd näidata,
siis kommi süüa,
siis koridoris jõulukuuske kiskuda,
siis ukse vahel kõlkuda,
siis trepist üles-alla joosta,
siis kontrollida, kas venna tõesti magab,
siis väravani joosta,
siis värava vahel kõlkuda,
siis kommipakis koukida ja otsida, ega seal tõesti enam ühtegi kommi ei ole,
siis protesteerida, et kommipakis enam ühtegi kommi ei ole,
siis kümme sammu edasi kõndida,
siis taevasse vahtida ja lennukeid otsida,
siis kuus sammu tagasi kõndida,
siis osutada kõigile silmapiiril olevatele inimestele ja tutvustada, kelle ema või isaga tegemist on,
siis kaksteist sammu edasi kõndida,
siis pea kuklasse ajada ja näpp püsti taevasse vahtida, kuni helikopter üle lendab,
siis kükitada,
siis mõned sammud edasi kõndida,
siis tagasi vaadata ja näha, et Kleemens lasteaia väravast väljub ning selle peale tagasi lasteaia väravani kõndida, et Kleemensile „auf-viider-seehen“ öelda,
siis tagasi mamma juurde joosta,
siis keelduda liikumast,
siis avastada, et autotee peal on huvitav kõdunev puuleht ja jääda seda jõllitama,
siis ühe koha peal keerutada,
siis tagasi kõnnitee peale tulla ja edasi kõndida,
siis venna vankrit lükata,
siis avastada, et lasteaia aia taga on mingid taimed kasvamas, mida tuleb aia vahelt koukida,
siis käsi kõrva äärde panna ja teeselda telefoniga helistamist Opale,
siis sundida ka mammat kujuteldava Opaga rääkima,
siis kujutada ette poeskäiku ja kommiostu,
siis sundida mammat kujuteldavat kommi sööma ja kiitma,
siis venna vanker kraavi poole lükata,
siis keelata mammal vankrit tüürida,
siis protesteerida kõndimiskohustuse üle,
siis küsida, kas kommi juba saab,
siis kolm sammu edasi kõndida,
siis nõuda, et teda tuleb ülejäänud tee süles tassida, sest muidu jääb kogu see kojuminekuvärk katki.
PS Kui keegi oskab öelda, kuidas uues wordpressis pilte keerata saab (portrait to landscape), siis palun tehke lollile selgeks, sest ausalt – mina ei leia enam neid nuppe! Urr!
Kas teil seda teo juttu pole veel tulnud? Nii nagu su õetütar tegi – enne keeldus edasi minemast, kui tigu on läinud üle tee – jõudu 😉
Ei, õnneks pole ühtegi tigu märgatud.
Aga muidu on väga lõbus küll. Niikaua kui venna rahulikult magab, ei pahanda ma üldse kui koju kõndimine pool tundi või tunni võtab. Ongi midagi teha 😀
Täitsa tuttav tuli ette:) Aga meie vahemaa oli umbes kilomeeter (bussi pealt koju) või peaaegu kaks (lasteaiast koju).
Crazy. Ma ei kujuta ettegi, kuidas te üldse koju jõudsite!
Nii armas on see, et täienduseks on ka pildimaterjal. Tänan!
Noh, kui oleks viitsind, oleks pildimaterjali sobivatesse kohtadesse pikkinud, aga… nojah 😀 Vähemalt on nad seal. 🙂