Jaanuar 10 ehk aitäh, pojake

Pandi pomm alla minu gulinaarsele enesehinnangule.
Tegin pojale porgandipüreed. Keetsin porgandi ära ja tampisin sodiks. Jäi üsna tükiline, aga polnud viga, suristasin saumiksriga ka veidike. Et tekstuuri vähe vedelamaks ja mõnusamaks saada, lisasin sörtsu õli ja priiskasin isegi rinnapiima sisse. Pojake sõi läbi häda miinimumportsust pool, lükates seda teist poolt järjekindlalt keelega suu välimisele poolele.

DSC_0136
Siis, mugavusest, laiskusest, kesteabmillest, korkisin lahti härra Clausi ja poja* valmistatud porgandipüree – kaunilt siidise tekstuuriga ja just parajalt vedel. Poeg sööstab lusikale ja ei jõua ära pahandada, et keel ikka tema vastu töötab.
“Palun veel, palun veel!”

DSC_0155

*Vihjan muidugi kuulsale perefirmale HIPP, kes õnnetuseks minu äärmiselt head ja kaugelejõudvat reklaami mingil viisil ei sponsoreeri.

Advertisements

3 thoughts on “Jaanuar 10 ehk aitäh, pojake

  1. Hahaa ja täpselt nii sai ka meie pojast purgitoitlane 😀 õnneks küll vaid umbes 5 kuuks. Täna nõudis mult häälekalt lausa kolm kausitäit mu enda keedetud suppi. Jõle uhke tunne oli 🙂

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s