Veebruar 4 ehk sõimusõna

Pesin parajasti just köögis nõusid (muidugi köögis, kus siis veel!), kui äkitselt BB kriiskama kiskus: “Kullakene! …” Järgnes samasugune räme sõim, millest poolest ma aru ei saand ja poolt meelde ei jätnud. Daam oli aga äärmiselt kuri ja käre.
Selline sõimusõna meil siis.
Tulin muidugi, käed käterätis, uksele vaatama, kas on vaja noomima hakata, kui daam äkitselt tooni muutis ja äärmiselt kahetavalt oma mänguasjale teatas: “A-vabandust.”
No vähemalt seegi.

Mina: “BB, kas sa olid pahane?”
BB: “Ei, õnnetus.” (mõtles “õnnetu”)

Ja see on ka puhtalt minu süü. Ma nimelt olen ka mõned korrad* vihastanud ja kärkima pistnud (“Kullakene”?) ja pärast vabandanud ja öelnud, et ma tegelikult ei ole kuri, lihtsalt natuke õnnetu.

* Khm.

Advertisements

2 thoughts on “Veebruar 4 ehk sõimusõna

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s