Märts 4 ehk kus Jõuluvana on?

Kus on Jõuluvana, kui teda kõige rohkem vaja on, ma küsin.
Olen kümme kuud enne jõule oma viimased villased sokid prügikasti pidanud viskama. Aukude parandamine ei ole enam moodne nimelt. Eks ma muidugi lasen augul enne parandamiskõlbmatult suureks venida, kui ma üldse mõtlema hakkan, et kas on moodne või mitte. Nüüd mõtlen, et kas ma tõesti pean minema ise poodi villasokke ostma. Kuidas see käib?
Või õieti – kust selliseid saab:


Ei, villasokkide toomiseks on ju ikka Jõuluvana. Kui teda ainult nii kaua ootama ei peaks.
Nüüd kulutan Härra villasokkidele auke sisse ja astun sealjuures omale pidevalt sokivarba peale.
Jõuluvanale tahaks tegelt kirjutada ka BB kadunud juukseharja osas. Miks kolm nädalat enne jõule, kui kaks korda päevas jõuluvana helistab „Kuule, mis ma kingikotti panen?“, selliseid soove ei ole? Siis tahaks ainult maailmarahu või uut korterit või muid raskestipakendatavaid kingitusi.
Nüüd tahaks aga näiteks pusaharja, mahub keskmisest pisemasse kinkekotti. Võib isegi paberisse pakendada. Meil oli nimelt selline hästi fäänsi pusahari, mida müüdi lausa peenes karbikeses. Või vähemalt nii jõuluvana ta meile ükskord saatis.
10103817
Nüüd on sellega aga nii, et mingi BB-palun-kammime-juuksed-ära-kakluse ajal või tulemusena oleme selle kuskile toetanud, kus see nähtamatuks on otsutanud muutuda. Nähtamatuid asju on aga kole raske otsida.
Nii et tahaks uut. Aga kümme kuud oodata ja lasta BBl pusasse kasvada…
Ma vist lähen ikka poodi. Selle osas on mul vähemalt ettekujutus, kust seda saama peaks.
Ettekujutus oli mul ka sellest, kust saab üht teist asja, mis oleks kenasti saanud Jõuluvanale ette kanda, kui vajadus oleks esinenud kolm nädalat enne jõule. „Üks paar nahkkindaid palun, naiste S-suurus“.
Ma nimelt millalgi veebruaris toetasin mõlemad oma naiste S-suurus nahkkindad RSSi vankrile, nagu ikka vahel vaja teha on, kui hetkeks on vaja käed vankrilükkamiskinnastest eemaldada. Vankris olnud noormees kasutas aga imelist võimalust ja vehkis jalgadega nii hästi kui sai ning tonksas ühte kinnast piisavalt tugevalt, et seda hingepõhjani (või nähtamatuks muutumiseni) solvata ja jäljetult kaduma sundida. Käisime pärast muidugi kogu Dresdeni läbi, et RSS vabandada saaks ja solvunud kinnas ikka tagasi tuleks, isegi lisajõud olime kahe silmapaari lisamisega juurde haaranud, aga mida polnud, seda polnud.
Lõpuks viskasin ikka põgenenud kinda paarilise ka ära ja jäin mõtlema, et kas mul on see aasta veel kindaid vaja või mitte. Käed vankriraamil jalutades saab aga üsna varsti selgeks, et on ikka küll. Niisiis läksingi jõuluvanale kirjutamise asemel hoopis sinna poodi tagasi, kust ma algselt oma udupeened imepehmed ja just parajalt soojad nahkkindad ostnud olin, ropu raha eest (-khm-) muidugi.
Tundub, et teised talvel kinda kaotanud kodanikud sama ontlikult ei käitu, sest madalhooajaeelset ostubuumi kaupmees ei ennustanud, vaid oli kindapaari hinna juba väga lootusetu ilmega hinnasildiga varustanud. No niisuke number oli kirjutatud, et mul tekkis hetkeline kahtlus tema terves mõistuses. Muidugi, siis tuli meelde, millises poes ma olen ja igasugune kahtluseraas selles osas, et terve mõistus asjaga seotud peab olema, kadus. Laristasin. Ostsin kahe euro eest kaks paari nahkkindaid. No üks neist lihtsalt vaatas mind sellise näoga, et ta on kohe-kohe valmis jäljetult kaduma, kui RSS teda vaid kergelt jalaga tonksab. Sellised solvujad tüübid need kindad on. Noh, võibolla ma oleks ka, kui ma oleks täiesti korralik ja ilus kinnas ja mind müüdaks euro eest.
Igatahes, kallis Jõuluvana, palun too meile maailmarahu, uus korter või midagi muud raskestipakendatavat, ma need muud asjad üritan ise üles leida.

Advertisements

6 thoughts on “Märts 4 ehk kus Jõuluvana on?

  1. Ma ei oska praegusel hooajal arvatagi, kust Eestiski selliseid udupeeneid villaseid sokke saaks. Enne jõule saab neid söögi alla ja söögi peale igal pool näha. Kui sa muidugi pisut vähem udupeentega lepid, siis neid saab meilt ka praegu.

    1. No eks tõenäoliselt siitki. Tuleb lihtsalt kannatlik olla ja silmad lahti hoida. Võibolla saab mõned tavakad ise udupeeneteks upgrade’ida. Neid lillekesi ma näiteks oskan heegeldada. 😀 Ainult lillekesed jala külge kleepida oleks aint nats nigel variant.

  2. ma siin üritasin vihjata, et ära veel poodi torma, meil on veel kotinurgas mõnede villaste sokkide jagu ruumi 🙂

  3. Ee, vabandage, villaseid sokke ei visata ära. Need harutatakse ilusti üles ja kootakse uuteks sokkideks – või vähemalt harutatakse katkise kohani, nopitakse lootusetult pude lõng ära, aetakse silmad vardale ja kootakse sealtmaalt uuesti. Üks tubli eesti naine, kes klassikute sõnul peab toitma mehe ja kuus last, ju ometi oskab kududa?
    Aukude parandamine on tõesti vastik, mina ei tee seda ka. Selle asemel koongi sokke üha uuesti ja uuesti, sest sääreosad kuluvad millegipärast taldadest ja kandadest palju aeglasemalt.

    1. Ee, vabandage mind hoopis. Tead, esiteks ei ole ma selle pealegi tulnud… nii hästi elatakse siin… /pööritab silmi/ Teiseks, teoreetiliselt oskab kududa küll see tubli eesti naine, aga… no vabandage veelkord… aga mulle üldse ei meeldi. Kui ma heegeldamises veel mingit mõnu näen, siis kudumises… oeh. (ja ma saan aru küll, et vahe on umbes sama kui kätekõverdused ja kükid – et no on, aga ei ole ka)
      Järgmine kord saadan oma sääred sulle töötlusesse ja taaskasutusse?

      1. Jah, pigem nii. Villase lõnga äraviskamine on patt, see oli üks kõige esimesi asju, mis mulle lapsepõlvekodus selgeks tehti.
        Mulle jälle ei meeldi ei heegeldamine ega õmblemine, kuigi ma neid mõlemaid väga hästi oskan, aga erinevalt kudumisest ei saa nende tööde juures raamatut lugeda.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s