Juuni 5 ehk väikeste teadurite pralle

Eelmine nädal oli lasteaias pralle. „Sommerfest“ ütlesid sakslased ja ilm ei võimaldanud nendega vaielda ka. Soe oli, isegi kuum. Isegi kui vihmane, isegi kui päev varem rahet sadas. Ikkagi suvi. Nii et panime end suvepeoks valmis.
Või noh, peaaegu. Sest kui Härra mulle too hommik hüvastijätuks ütles: „Homme näeme!“ siis ma korraks vihastasin küll. Selleks ma valmis ei olnud. Mismõttes on tal päev pärast lasteaia pidu eksam! Mismõttes on tal vahetus südaööni! Kuidas ta julgeb! Ei ole mingit eksamiks tuupimist ja tööl käimist sel ajal, kui lasteais pidu on! Mina pean nüüd kahe lapsega sinna sakslaste sekka minema või!
Muidugi ütlesin: „jajah, kallis, ole tubli ja katsu ikka vahepeal süüa ka midagi,“ ja lõin ainult mõttes ukse pauguga kinni.
Ettenähtud ajal veeretasin väikevenna lasteaia hoovi, kus pralle juba pihta oli hakanud. Aed oli kenasti kaunistatud ja põnevust täis pikitud – kesksel kohal oli väike, ekstra kohale tellitud karussell. Mida aga ei olnud, oli minu laps. Tädi Mente, kes ühe tegevuslaua taga seisis, paljastas, et minu laps on veel toas ja ma oleks pidanud enne aeda tulemist ta sealt üles korjama. Nüüd olin aga aias, maja taga. Korralik sakslane oleks selle peale oma lapsevankri uuesti tänavale veeretanud ning lasteaiale peaväravast lähenenud – beebi sülle, eesuksest sisse, üles rühmatuppa, garderoobi, alla, beebi vankrisse, tänavale, aiaväravast sisse, peole. Ma ei ole aga mingi õige sakslane ja jätsin vankri sinnasamma, oma lapse juba välja lunastanud lapsevanemate vahele. Võtsin vaid oma beebi ja läksin tagumist ust otsima. Sest kuskilt sealt peab ka ühendus aia ja rühmatoa vahel olema.
Selle ajaga, mis ma tagumisi uksi pidi mööda tühje rühmatubasid tiirutasin, oleks ma rahulikult jõudnud kaks korda tänavaringiga lapse ära tuua. Aga ega alla ka ei andnud. Vandusin ainult habemesse, et kellele nüüd kogu seda jama vaja on ja milleks meile see pralle ja vot eksingi siin põhjatus lasteaia tubaderägastikus ära ja keegi ei leia mind enne kui süles olev RSS ülikooli minna tahab.
Selleks hetkeks, kui tuttavana näiva toa ukse avasin, ei olnud RSS veel ülikooli mineku kohta möhatanudki. Mina möhatasin aga end BB kõrvale maha istuma, istutasin õe kõrvale ka venna, ja ei jaksanud enam muud kui kasvatajale mühatada: „Müssen wir?“ kui too soovitas, et me ikka peole kohe läheks.
Turvalise tänavaringiga kahe lapsega tagasi aeda käruni jõudes, nägin ühe laua juures suurt kutsuvat silti „MÜÜME RAHA. ALUSTA SIIT.“ Kui mina viimati kontrollisin, siis oli rahapesu kogu Euroopa Liidus ebaseaduslik, nii et otsustasin kriminaalset elu mitte alustada ja jalutasin hoopis teisele poole. Teisel pool märkas BB aga õhupalle ja pidi otseloomulikult un-be-dingt ja ilm-tingi-mata ühe kohe saama. Kuna õhupallilaua taga oli sõimerühmast tuttav armas tädi S, siis läksingi ja küsisin, mis küll tegema peab, et BB ühe õhupalli saaks. Armas tädi S manas ette väga kahetseva näo ja kurvad silmad, ja ütles, et BB kahjuks oma ilusate suurte silmade eest õhupalli ei saa. Natuke rohkem bürokraatiat on vaja. Nimelt teadlasepassi, kus oleks õhupalliloa templid neljalt erinevalt teaduskonnalt. Sakslased!
Kuna minu niigi miinustes tuikuvat tuju just eriliselt ei tõstnud teadmine, et ma pean nüüd BBle seletama, et õhupalli ei saa. Või noh, saab, aga peab kannatama ja asju tegema, siis ütles armas tädi S veel: „Noh, vähemalt kaks templit, eks BB?“
Mis templid, mis pass, mis jamps see siin on! Ja miks siin raha müüakse! „Jaa, ma saan aru, et sa oled õnnetu, sest sa tahtsid õhupalli, aga ei anta, aga… oeh, näe, karusell peatus, tahad sa karuselli peale minna?“
BB säravat naeratust nähes hakkas natuke kergem. Kuniks hüppas minu juurde daam karbikesega, kes vuristas midagi selle kohta, et karusellisõit maksab üks raha.
„Üks euro? Üks hetk, palun.“
„Ei, üks raha. Neid saab sealt värava kõrval olevast lauast.“
Sel ajal, kui mina hindasin silmaga vahemaad karuselli ja rahamüügilaua vahel, kaalusin varianti jätta tütar üksi karusellile ja varianti ta sealt sülle haarata, et raha ostma joosta, kuigi mul oli juba keegi süles, teades, et see tütar peksaks ja kriiskaks kogu selle ostmis-spurdi aja, sest ta on eemaldatud jumaldatud karussellist, luges daam karbikesega minu silmist piisavalt meeleheidet välja, et lubada mu lapsel karusellisõit ilusate suurte silmade eest teha. Neid küll õnneks ära ei pidanud andma. Piisas sellest, et BB daamile korraks otsa vaatas. Lubasin küll, et maksan pärast ära, aga samal ajal valisin Härra numbrit, et oma saamatus kellegi teise kaela ajada. Õnneks ei võtnud ta telefoni. Veel suuremaks õnneks ilmus ta kaks minutit hiljem maagiliselt minu kõrvale ja küsis, kas ta võib õele lehvitava venna oma sülle võtta ja kas ma tahan kohe kedagi sõimata või hiljem.
Sõimata aga ei olnudki nagu kedagi või midagi, nii et otsustasin selle tuju tõstva tegevuse mõneks teiseks korraks jätta ja lippasin üksi raha ostma. Samal ajal tuli mulle ka meelde, et ma olin pool päeva jälle meie võimatu ahjuga jännanud, et spinatipalle küpsetada, mis ma olin lubanud lasteaia peo toidulauda viia. Toidulaud, mis oli otsast otsani kaetud lapsevanemate poolt kokku küpsetatud ja tassitud hea ja paremaga, oli aga samuti rahamasinaks keeratud. Tahad midagi saada, maksad raha. Viil kringlit? Üks raha. Tükk arbuusi? Üks raha. Muffin? Üks raha. Enda küpsetatud spinatipall? Ikka üks raha…  

DSC_0358
Kallid spinatipallid

Kuigi mu magu palus väga, et ma pool kuupalka letti jätaks, ütles terve mõistus, et parem on sellisele röövimisele selg keerata ja vaadata, mis mu sakslased teevad.
Tuli välja, et Härra oli minu äraolekul BBle teadlasepassi hankinud ja toksis temaga esimeses „teaduskonnas“ muusikainstrumenti kokku. Selle lõbu eest anti tempel. Teises „teaduskonnas“ sai BB ise templeid lüüa – seal tehti hoovi kaunistamiseks lipuvanikut, millele noored „teadlased“ oma äranägemise järgi ära värvida said, üks kolmnurk korraga.
lipudSiis meisterdas BB ka ühe diskopalli ja viimase templi saamiseks oli vaja liivavärvidega pilt joonistada. Kõik templid passis, saime lõpuks kõik sirge seljaga armsa tädi S-i juurde jalutada ja oma õhupall ikkagi välja nõuda. Lisaks anti BBle ka teadlasediplom.*
DSC_0377
Mingi värvimise käigus õnnestus BBl tukk roosaks värvida ja kuigi mulle muidu üleüldse ei meeldi, kui juuksed ebaloomulikku tooni värvitakse, siis BBle sobisid roosad juuksed äärmiselt hästi.

DSC_0380
Vend oli rahul

DSC_0395
Musi!

DSC_0401
Väikese “teadlase” instrument, diskokuul ja pass templitega

*Kes veel ei tea – BB käib kohaliku tehnikaülikooli lasteaias, seepärast üritatakse hirmsasti mingit teadus-sidemeid luua. Hiljuti oli näiteks „eksperimendinädal“, kus demonstreeriti erinevaid füüsikalisi mõõtmeid.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s