August 7 ehk sünnipäev

Eile läkski nii, et sõitsime juba nimetatud sisustuskaubamajja. Kerisin lahti oma lõputu nimekirja vidinatest, mida uude korterisse tahaks – töötooli ja esikustanget ja riidepuid ja mänguasjakaste ja kraamikaste ja voodipesu ja diivanikatteid ja dušikardinapuud ja riiulit ja vannitoakorve ja veel miljonit asja ja minupikkust kuusepuud.
Viimane ei ole isegi nali. Ma tõesti tahan meile terrassile püsivalt päriskuuske, mille siis vastavalt vajadusele ära saab ehtida, et selle ümber lastega ringmänge mängida nagu ühes idüllilises perefilmis ikka. Keegi teab, kas kuuske on võimalik potis kasvatada või ei tehta nii suuri potte, et juured sinna ära mahuks…
Igatahes, kuusega kannatab veel mõned kuud. Teiste asjadega võibolla ka, aga ikkagi oleks hea olnud mõni asi juba kaasa haarata. Ometigi olid meil peale voodisektsioonis pikemalt peatumist pead nii segamini, et me ei lõpuks ei võtnud käbigi kaasa, kuusest rääkimata.
Härra nimelt ajab juba pikemat aega, et me peaks uue voodimadratsi ostma, niisiis peatusime sisustuskaubamaja voodisektsioonis, kus selgus, et me ei leia madratsit, mille peal meil mõlemal hea oleks. Ühel on liiga kõva ja teisel on liiga pehme ja keskmised variandid on ka kuidagi valed. Niisiis võtsime vastu abieluliselt raske otsuse oma madratsid lahutada – ühele pehme, teisele kõva, kõik õnnelikud. Sisustuskaubamaja pakub isegi sellist liiteliistu, mille abil saab teeselda, et kaks madratsit tegelikult üks on. Abielu päästetud – hurraa!
Madratsite peal hüppides realiseerus aga arusaam sellest, et ainult uutest madratsitest ei piisa. Vaja on ka uut voodiraami. Mis on suurem. Mis tõstatas jällegi küsimuse, et kas suurem uude magamistuppa koos kogu muu sinna ette nähtud mööbliga mahub. Ja kui, siis kuhu ja kuidas ja ega kitsaks ei lähe ja kas meil üldse voodit ja madratseid vaja on, ega me ju praktiliselt ei maga niikuinii.
Lõpuks hakkas pea suurte otsuste tegemise vajadusest juba nii tuikama, et jäid ostmata kõik töötoolid ja esikustanged ja riidepuud ja mänguasjakastid ja kraamikastid ja voodipesud ja diivanikatted ja dušikardinapuud ja riiulid ja vannitoakorvid ja kõik miljon asja, minupikkusest kuusepuust rääkimata.
Läksime hoopis selvekauplusesse, et õhtuks kutsutud külalistele midagi pakkuda. Oli ju väikevennal ikkagi sünnipäev. Minul aga ühtegi grandioosset ideed sellest, mida lauale panna või milline kook küpsetada, ei olnud. Nii et haarasin suvalised asjad ja lasin liugu mälestusel BB esimesest sünnipäevast. Tegin talle nimelt koogi asemel puuviljasõõri „Loojuv päike üksikul saarel“. Noh, et sünnipäevalaps ise ka kooki saaks.

DSC_126620160810_154406

Pool saart eemaldati enne, kui küünla puhumine selgeks sai.
Aga pärast, kui külalised juba lahkunud olid ja me BBga RSSi tuttu olime jalutanud, võttis BB mul käest kinni ja ütles: „Mamma, aitäh, et sa tegid RSSile kooki!“
Detsembriks toome kuusepuu terrassile, saagu mis saab.

Advertisements

4 thoughts on “August 7 ehk sünnipäev

  1. Namm!!! Sellist torti sööks isegi hea meelega 🙂
    Loodan, et RSS jäi ise ka asjaga rahule.
    Kallid teile siina ja mõnusat kuuse ootamist 😉

  2. Vahva kook tõesti 🙂
    Ma ei tea muidugi kuidas teil see kliima seal on, aga kui see kuusk õue jääb (ja sa soovid seda seal mitu aastat hoida), siis soovitan see juba varem sinna panna, et ta saaks kliimaga kohaneda. Aga potis peaks hakkama saama küll, kuivale ei tohi lihtsalt jätta.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s