November 9 ehk keeraski ära

Seda, et mul hullumeelsed ideed ja plaanid peale tulevad, teavad pikaaegsed blogilugejad juba ammu. Isegi seda teate te, et ma ikka ja jälle selle suhkur-on-paha-suhkrut-ei-tohi-süüa teema otsa komistan. Noh, mõnele jääb loomade söömine hingele, mõni siunab lennukiga lendajaid, mõni arvab… et suhkruvaba elu on tervem.
Ma ei tahtnud sellest siin liiga vara pröökama hakata, sest kipun ikka selliseid algatusi pooleli jätma. Aga ühel varahommikul, samal ajal, kui läksime üle talveajale, lugesin ühte sädemeid pritsinud artiklit suhkru kahjulikkusest ja mõtlesin, mugides samal ajal ära eelmisest õhtust lauale jäänud pooliku šokolaaditahvli, et nüüd aitab. Aitab sellest unistamisest, et küll oleks parem ja tervem ja puhtam ja ilusam, kui rafineeritud suhkrut ei oleks. Aitab enda petmisest, et see on piisav, kui ma ostan ketšupit, mis on tehtud täisroosuhkruga ja tee/kohvi sisse valget puru ei pilla.
Neelasin oma šokolaadi alla, panin reeglid ja eesmärgid paika, vaimu valmis ja hakkasin pihta.

Reegel 1: Päris idiootsuseni ei ole selle lollusega vaja ka minna.

Keelatud on vaid rafineeritud suhkur, ehk see, mis tooteetiketi peal on kirjas kui „Zucker“ ja sellest toodetud suhkrud (nt pruun suhkur, mis on karamellistatud rafineeritud suhkur). Muude „asendus“-suhkrutega ei peaks just ka üle piiri minema, aga põhimõtteliselt neid võib. Kuigi fruktoosisiirup on ka mustas nimekirjas.
Võite arvata, kas „Rohzucker“ on nüüd mu kõige ostetum toiduaine või mitte.

Reegel 2: Loen etikette ja katsun koju mitte mustas nimekirjas olevaid aineid osta.

Etikettide lugemine on päris mõnus. Ja tegelikult leidub väga palju variante. Isegi šokolaadi ja Nutellat (okei-võltsnutellat) on võimalik valida roosuhkruvarianti. Avastamisrõõmu jätkub. Aga restoranis söön ikka nii kukli kui tomatikastme ära, mis siis, et nii pagar kui kokk sinna tõenäoliselt ka suhkrut panid. Hapukurgist ei hakka rääkimagi.

Reegel 3: Lapsi ja Härrat esialgu asjasse ei sega.

Niikuinii jälgin, et nad võimalikult vähe kõrge suhkrusisaldusega kraami sööks. Vähemalt lapsed. Härra kujutab endale siiani ette, et tema ei söögi ju suhkrut (hommikusöögiks krõbinad või magustatud jogurt, lõunasöögi kõrvale limonaad, õhtul õlu või paar, rääkimata nendest kuklitest ja tomatikastmetest ja hapukurkidest).

Reegel 4: Olen valmis kõrvalnähtudeks.

Veresuhkur võib langeda ja see võib põhjustada nii tujukust kui halba enesetunnet. Hoian keedetud muna ja keetmata apelsini pidevalt käepärast. Olen valmis palju sööma.

Reegel 5: Keskendun nendele asjadele, mida tohib.

Riivitud keedupeet küüslauguga – njämm! Värske mahlane porgand – kraks! Kana kookose-spinati kastmes – mmm! Meil pole kunagi kodus nii palju erinevaid puu- ja juurvilju olnud. Kirjutasin ka telefoni üles mõned toidud või toiduained, mida osta, kui poes olen ja enam muule mõelda ei oska, kui armastatud Coca-Colale.

Reegel 6: Joo vett.

Kes joob, ei söö. Noh, tol hetkel mitte.

Reegel 7: Ei tähendab ei.

Kui sõber külla tuli ja ütles, et ta ei taha seda veini, mille ma just lahti olin korkinud, sest tal on alkoholivaba kuu 28. päev ja tahaks ikka lõpuni välja vedada, küsisin, kas tal on lihtsam, kui ma oma veini teetassi panen. Kui saan tema põhimõtteid austada, saan enda omi ka.

Reegel 8: Pärast iga lonksu Coca-Colat algab aja lugemine uuesti.

Rohkem karistus, kui reegel, aga tean oma komistuskive. Ja kuskil peab ju mingi ähvardus ka olema.
Ja olemegi sujuvalt jõudnud eesmärkide juurde.

Eesmärk 1: Saavutada 31-päevaline suhkruvaba jada. Luban kolm eksimust, kui need on põhjendatud millegi muuga kui „aga ma nii tahtsin!“
Eesmärk 2: Kuidas jätkub elu pärast jada, tuleb otsustada võidukas õnnejoovastuses, mitte Coca-Cola topsiga tõtt vahtides.

Kaalueesmärki ei ole, see ei puutu üldse asjasse. Küll soovin, et tunneksin tervise osas muudatusi – lubatakse stabiilsemat elu – nii energia ja jaksu osas, kui emotsionaalselt. Mõlemat oleks vaja. Samuti loodan, et minu näonahk eksperimendi üle rõõmustab, too on mul nimelt selline pirtsakavõitu.
Nädalavahetusel sai täis kolm nädalat, täna on suhkruvaba päev 23. Olen enda üle uhke.
Kuidas siiani jõudsin ja mida juba õppinud olen ja kas kuidagi mõjub kah, sellest tahan ka kirjutada, kas te lugeda tahate või mitte. Aga paari päeva pärast. Seni võite pöidlaid hoida, et ma vahepeal koolapurki ei ava.
Muuseas, ma ei ürita kedagi veenda, et nii peab. Ma ei taha, et mu taimetoitlasest sõber tuleks mulle jahuma, kui mõnus tunne tal on, et ta loomi ei söö ja ma võiks ikka ka. Seepärast ärge palun võtke seda jama isiklikult. Sööge ikka mida tahate. Jõulud ju tulevad!

Advertisements

2 thoughts on “November 9 ehk keeraski ära

  1. Ma ka tihtipeale sean endale mingeid eesmärke ja mulle sellised asjad meeldivad 🙂 Mõnus on parema tervise ja puhtama südametunnistuse nimel endale väljakutseid seada. Ise olen üritanud viimasel ajal lihtsalt rohkem kodus süüa teha, et toit oleks värskest ja võimalikult ökost toorainest tehtud ja sinna poleks mingit jama sisse peidetud (suhkur, säilitusained jne). Magusat ma nagunii väga ei armasta, seega selle menüüst välja jätmine pole probleem olnud, aga pigem see, et leida aega korraliku õhtusöögi tegemiseks, mida saaks ka järgmise päeva lõunaks tööle kaasa võtta. Soovin sulle edu ja tahaks kindlasti tulemustest ka lugeda! 🙂

    1. Oh, väga lahe. Ma olen ka hästi motiveeritav ja suur challenge-ite fänn. Lähen nii lihtsalt äksi täis noh :D.
      Aga see kodus süüa tegemine on nii mõnus eesmärk! Suhkruvaba eluga tuleb see ka justkui iseenesest kaasa.
      Ja aitäh ka 🙂 Kindlasti kirjutan sel teemal veel ökatuseni 😀

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s