Detsember 9 ehk auvaia

Jõuluturule minemise isu läks nüüd küll ära mõneks ajaks.
Nagu RSS ütleks: “Auvaia!”
Teine tore sõna, mis tema repertuaari on lisandunud, on “Opala!”
Mõlemaid sobib kasutada siis, kui midagi untsu läheb. Esimene on kasutusel eriti piinlike või valusate juhtumite korral.
Üks rohkem piinlik kui valus juhtum leidis aset täna hommikul kohaliku kaubanduskeskuse toidukohas. Olime Härraga just maailma kõige kuivemad omletid kinni maksnud ja lauda tassinud, eemaldasin jope ja istusin maha seda näljaselt õgima. Enda omleti õgimise asemel vaatas härra minu ühte õlga ja teist õlga ja rinnaesist ja siis veelkord kõiki kolme teises järjekorras.
“Mis on?”
“Noh… ma magasin ka vist selles T-särgis, mis mul praegu seljas on… aga sa tulid pidžaamas.”
Mu mõlemad õlad olid määrdunud RSSi tudu-ila/tati/silmarähmaga ja rindu ei hoidnud mitte miski.
“….auvaia…”
Nii juhtub, kui viskad teksad ja jope selga, et lapsed lasteaeda viia ja siis mõtled, et ah, läheme parem kohe poodi ja sööma, mul on nii nälg, mis me sealt kodunt ikka enam läbi käime.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s