Veebruar 28 ehk 39/100

  • Hope (looda)

Loodan jah. Loodan, et Härral õnnestub enne töökoht leida, kui uus poolaasta koolis pihta hakkab.
Dresdenis kindlasti ei saa, siin on juba selgelt öeldud, et midagi sobivat enne suve ei tule. Aga teda võidakse saata kogu Saksimaa piires (kaugeim punkt meist umbes kahetunnise autosõidu kaugusel). Mis mujal pakutakse on aga seni olnud sellised kohad, mis ei taha ajutist lepingut lubada. Härra jälle on ise ka üsna pirts ja ütleb, et ei taha mingit hädapärast kohta. Võtab ainult sellise vastu, mis meeldib.
Nii et mina nüüd istun siin ja loodan, et kuskil mingi vahepealne variant ikkagi ka on. Et ta ise omal kõiki uksi kinni ei löö ja et ta ikka kasvõi mõne hädapärase koha suveni vastu võtab. Siis hakkab uus õppeaasta ja toimub kahtlemata kohtade suurem ümberjagamine. Eks siis on suuremad võimalused selline koht leida, mis tõesti meeldib.
Saagu, mis saab, igal juhul on selge, et mina jään lastega BB eelkooli lõpuni (millalgi juulis) Dresdenisse. Mis pärast seda saab: kas ja kuhu suvel kolime, selgub lähipäevadel või suvel.

Veebruar 27 ehk 38/100

  • Visit a sick person (külasta haiget)

Ma ei tunne parajasti ühtegi haiget ja võõraste juurde on ju nagu natuke kummaline minna. Nii et ignoreerisin kahjuks ülesannet.
Haigustest rääkides… Oleme sellest sügisest ja talvest nii läbi tulnud, et polegi keegi meist haige olnud. (Ptüi-ptüi-ptüi, muidugi.) Nädalakese eest oli RSS ühel hommikul kerges palavikus, aga see läks iseenesest lõunaks üle ja peale selle, et noormees väga püüdlikult nendel hetkedel köhis, kui keegi tema tervise kohta uuris, siis nagu muud midagi viga polnudki. Jätsime ta paariks päevaks lasteaiast koju ja sellest piisas, et täielikult taastuda.
Kevadeks on aga jälle oodata Härra allergialainet, sest kõik hakkab ju jälle õitsema (paar puud juba õitsevad). Eks ma sunnin ta ikka tablette võtma ja tilku panema, aga paistab, kui hull see kevad tuleb.

HILJEM: Paar päeva hiljem jäi BB köhasse. (Niipalju sellest ptüitamisest siis.) Palavik tõusnud ja tuju langenud ei ole, nii et asi pole kõige hullem, aga lasteaiast jäi teine mõneks päevaks koju kosuma ikka.

Veebruar 26 ehk 37/100

  • Give something back (anna midagi tagasi)

See ülesanne, tunnistan ausalt, läks tuksi. Ei osanud midagi tagasi anda. Isegi ühtegi laenatud asja ei jäänud majapidamises silma, mille oleks võinud tagastada. Kuigi kahtlemata on peetud silmas pigem ülekandutud tähendust. Ikkagi.
Nõuan paremaid ülesandeid.

Veebruar 25 ehk 36/100

  • Help someone (aita kedagi)

Millalgi sügisel anti lasteaias teada, et üks üliõpilane teeb uurimust ja vajab „pereemasid, kellel on vähemalt kaks last.“ Saatsin meili ja tunnistasin üles, et mul on.
Selgus, et tegemist on koduseid toitumisharjumusi vaatleva uurimusega ja pean nädal aega päevikut pidama. Mitte selle kohta, mida sööme, vaid millal ja kus ja kes. Tõenäoliselt tahab tõestada, et maailm on hukas, sest pered ei söö koos õhtusööki, või et ei võeta aega hommikusöögi valmistamiseks, vaid valatakse lihtsalt krõbinad kaussi… või midagi muud sellist.
Igal juhul täitsin detsembris usinalt päevikut ja nüüd võttis üliõpilane (väidetavalt lausa doktorant) minuga ühendust, et intervjuu läbi viia. Õnnestus see hästi just sellele päevale sättida, mil kedagi aidata oli vaja. Punktid kirjas.
Mismoodi see tema teadus maailma muudab, jäi minu jaoks esialgu küll segaseks, aga ta lubas töö lugeda saata. Kui läbi olen lugenud, mis järeldusi ta sellest tegi, et ma igal teisel hommikul putru keedan, mida ma ise ei söö, siis annan teile ka teada.

Veebruar 23 ehk 34/100

  • Let out your artistic side (lase kunstnik endast välja)

Korraldasin käsu peale perekondliku maalimisõhtu. Lapsed olid muidugi väga rõõmsad ja kukkusid kohe hoogsalt pintseldama.


Härra on alati võimeline midagi maha joonistama, nii et tema ka ei nurisenud. Ainult minul ei olnud mingit erilist tahtmist või inspiratsiooni.
Nii et sain hakkama ühe klassikaliselt tobeda „sügisega“, mille eest viienda klassi kunstitunnis läbi häda kolme vast kätte saaks.
Härra: „Miks sa sügise joonistasid? Meil hakkab ju kevad tulema.“
Mina, üritades dramaatiliselt kõlada: „Sest ma olen jõudnud oma elusügisesse.“
Jah, mul oli sünnipäev. Neljakümneseks saan juba vähem kui nelja aasta pärast! Hurraa!

Veebruar 22 ehk 33/100

  • Get organised (sea asjad korda, tee plaan, võta end kokku)

Kraamisin oma postkasti ära. Vastasin meilidele, mis vastust ootasid ja panin kalendrisse kirja, millal vastan neile, millele veel vastata ei taha. Lisaks ladusin pulgale need dokumendid, mille oleks juba ammu pidanud ühel või teisel põhjusel välja printima. Järgmine kord, kui koopiakeskusest möödun, saan seda teha.
Veelgi olulisemalt: vaatasin hästi motiveeritult läbi nädala plaani. Sest motivatsioon kuulub nimelt planeerimisfaasi. Edasine on puhas distsipliin.
Õhtul tundsin, et olen natuke paremini real küll, kui hommikul olin.

Veebruar 21 ehk 32/100

  • Volunteer (astu vabatahtlikuna üles)

Lasteaias on tulemas lugemisnädal ja otsitakse lugejaid. Kuna varasematel aastatel on ka küsitud, kas keegi tahab mõnda võõrkeelt tutvustada (meie lasteaias räägitakse umbes 20 keelt), siis pakkusin välja, et võin eesti keeles midagi lastele ette lugeda küll.
Tollel päeval valisin välja, et loen esimese peatüki Eno Raua „Sipsikust“. Tegin sellest ka kokkuvõtliku tõlke saksa keelde ja saatsin kasvatajatele ja lasteaia keeletädile (hõlmava keelelise arengu nõustaja – korralik euroamet) lugeda. Hinnati sobivaks.
Suur esinemine lugemispeol on märtsi alguses.

Veebruar 20 ehk 31/100

  • Dance like noone is watching (tantsi ja ära hooli sellest, kas vaadatakse)

Härra võttis lapsed ja kadus paariks päevaks Kohalike Vanade Külasse. Mina käisin jooksmas. Tagasi tulles võttis mind elutoas vastu Warren G. Keerasin talle volüümi juurde ja jätkasin sporti elutoas.
Kes mind tantsimas näinud on see teab, et vaatamisest pole ma kunagi hoolinud.