Märts 30 ehk 70/100

  • Let go (lase lahti, lase minna)

Terve päeva leierdasin mõttes James Bay laulukest (so come on let it gooooooo, just let it beeeeee, why don’t you be youuuuuu and me be meee) ja mõtlesin, et no mitte millestki ei ole lahti lasta.
Siis õhtul ütles Härra, et ta tahaks Bii-Wii juurde minna. Et ta läheb hulluks, kui ta oma armsat Bii-Wii-kest ei näe. Mina muidugi kohe noomima, et isolatsioon on isolatsioon ja isoleerimine tähendab isoleerimist ja meil ei ole laste lennust veel 14 päeva möödas ja me ei või kindlad olla, et nad kuskil midagi üles pole korjanud, ja ega me võime ise ka olla poes mõnda köhapritsmetega banaani puutunud, ja kas tõesti tahab kalli Bii-Wii haiguse oma hinge peale võtta!? Jne…. Eksole.
Helistasin isegi Branjele (tuntud ka kui Bii-Wii Tüdruksõber) ja küsisin, mis tema asjast arvab. Siis tuli meelde, et… noh… let go…
Nii et lasin tal minna.
Bii-Wii ja Branje on sellega nüüd meie leibkonnas. Sest vabal ajal on ainult leibkonnasisesed kontaktid lubatud.

Märts 29 ehk 69/100

  • Cut loose (lase lõdvaks)

Meile hakkas tunduma, et lastel on teineteisest pausi vaja. Härral oli vaja mingite paberite pärast Vanadekülla sõita (mis ei järgi just isolatsioonireegleid, aga ta lubas vanematega distantsi hoida). Nii et liitsime kaks ja BB sai sõidule kaasa.
Härra on oma ülesandeks võtnud praegusel isolatsiooniajal lastele Kreeka mütoloogiat tutvustada ja tal ei saaks olla paremat õpilast kui BB. Noor daam käib ja kisub teda varrukast, et kas lugupeetud Papa räägiks veel ühe loo ja veel ühe loo ja veel ühe loo… Eile tabasin BB mängutoast, kus ta oma barbidele Poseidonit ja Pandorat tutvustas. Ausalt, ta teab asjast rohkem, kui mina. Ela selliste intelligentidega! Alaväärsuskompleks tuleb peale.
Nojah, aga samal ajal, kui intelligendid autos mõnusasti mütoloogitsesid (BB nõudis, et ilmtingimata tuleb nende suur – 3,8-kilone – mütoloogiaraamat teele kaasa võtta), oli meil RSSiga ülesanne „lõdvaks lasta“.

20200329_141523

100-päeva raamatus tähendas lõdvaks laskmine seda, et tegelased suitsetasid marihuaanat. Minul mingit sellist soovi ei olnud. Aga et ma ikka ülesannet täitmata ei taha jätta, siis korkisin kell kümme hommikul veinipudeli lahti ja võtsin hea sõõmu. RSSiga veini siiski ei jaganud. Nii vastutustundetu ma ka ei ole.
Siiski oli ka RSS rõõmus. Otsustasin nimelt, et mul on ükskõik sellest, et põrand legoklotse täis on. Keegi ei pea koristama. Tuleb hoopis muusika valjemaks keerata ja mööda korterit ringi trallitada. Ja üritada mitte legoklotsidele astuda. Sest noh – aua!
Nii et tegime omale ise tantsupeo. Kõkutada sai korralikult.

Märts 28 ehk 68/100

  • Bring people together (vii inimesi kokku)

Kogu sellel koroonajamal on paar armsat kõrvalnähtu. Üks neist on see, et digitaalne suhtlus on intensiivsemaks muutunud. Arvestades, et suur osa minu perest ja sõpradest on mulle nimelt ainult digitaalselt kättesaadavad, olen selle üle väga rõõmus.

Märts 26 ja 27 ehk 66 ja 67/100

  • Say sorry (vabanda)
  • Meet a newborn baby (kohtu imikuga)

Tol päeval ei olnud eriti midagi, mille pärast vabandada. Nüüd võin vabandada selle pärast, et eile postitus üles riputamata jäi. Oli lihtsalt selline päev, et ei saanud arvutit lahtigi tehtud.
Hommikul jooksin tunnikese pargis patrulliva politseiautoga võidu. Joosta (üksi) tohib, nii et midagi ma valesti ei teinud. Aga arvestades, et alates sellest, kui kõikidel isoleerida kästi, on park iga kord (olen käinud jooksmas ülepäeviti) nii rahvast täis olnud, nagu oleks üleriigiline rahvaspordipäev välja kuulutatud, on arusaadav, et politsei nüüd valvama on pandud.
Ei saa ikka inimesed aru, mida tähendab, et ei tohi.
Härra ka ei ole saanud. Nii et tema läks oma jalgpalliklubi hoogtööpäevale. Ütles küll, et seal olevat ainult 5-6 inimest olnud, aga viimati, kui mina kontrollisin, lubas proua kantsler ainult kahe inimese kohtumisi ja viis on rohkem kui kaks.
Nojah, kui koju tuli, kupatasin ta otseteed duši alla ja pesin ukselingi üle. Mitte, et viirust oleks võimalik maha pesta, kui ta juba organismis on. Aga vähemalt jäi minule tunne, et olen omalt poolt kõik teinud, et oma pere kaitsta. Sest kahjuks on abikaasal omavoli õigus. Krt.
Vabandan ka selle pärast, et pean nendest 100-päeva ülesannetest mõned tõenäoliselt teadmata ajaks edasi lükkama. Näiteks selle 67. Sest esiteks ei ole mul hetkel ühtegi vastsündinud kuskilt võtta, ja teiseks oleks see kõige vastutustundetum tegevus üldse. Aga enne aasta lõppu loodan kahte uut ilmakodanikku ikka kohata. Nii et teen omale nüüd nendest “hetkel võimatu” ülesannetest 2020 soovinimekirja.

Märts 25 ehk 65/100

  • Visit the library (käi raamatukogus)

Khm. Raamatukogud on kinni.
Nii et vaatasin koduse raamatukogu üle. Korrastasin oma riiuli, panin kõik kenasti kronoloogilisse järjekorda jälle.
Lugemata raamatute riiulil on ootel 48 raamatut (kaasa arvatud need kolm, mis mul pooleli on). Seda hoolimata sellest, et ma see aasta juba 12 läbi olen lugenud. Uued popsavad muudkui asemele nagu seenekesed sügisel!

Märts 23 ehk 63/100

  • Learn a new skill (õpi mõni uus oskus)

Vaatasin tükk aega Härra kitarriga tõtt.
Ei.
Ei-ei-ei.
Ei.
Nii igav mul ka pole.
Nii et lugesin edasi oma pooleliolevat saksakeelset raamatut. Sest saksa keele tund on ju ka praegu pausil.
„Uus“ oskus see vahest küll ei ole, aga loeb ikka. Raamatuks on parajasti Kundera “Kergus” („Die unerträgliche Leichtigkeit des Seins“), mida kunagi keskkoolis lugesin. Kõige hullem ei olegi. Viisakalt lühikesed laused tal enamasti.

Märts 21 ehk 61/100

  • Start a new healthy habit (alusta uut tervislikku harjumust)

Praegune ajalooliselt populaarne terviseharjumus on ju kätepesu. Nii et arusaadavalt praktiseerisin seda.
Mõned nädalad tagasi, kui viirus kuulsust hakkas koguma, märkasin sotsiaalmeedias postitust katsest, mis ühes (tõenäoliselt Ameerika) koolis oli läbi viidud, et lastele mustuse ja bakterite tööd illustreerida.
Et ma ikka aktiivne ja hariv ema üritan olla, siis tegime katsest koduse miniversiooni.
Olime just õuest tulnud ja eriliselt mustad ei paistnud kellegi käed. Olime käinud pargis mängimas ja lapsed olid seal vist midagi ka näksinud. Ma ei mäleta enam, mis mul kaasas oli. Kurgiviilud ja küpsised? Võimalik, et mõlemad.
„Võtke riided ära, aga ärge käsi veel minge pesema. Teeme enne ühe eksperimendi!“
Võtsime kaks suletavat kilekotti ja kaks viilu saia. Ühe libistasime hästi ettevaatlikult niiviisi kotti, et me seda ei puutunud. Teist paitasime ja patsutasime kõik kolm kordamööda. Siis panime selle ka kilekotti. Enne veel, kui kõik käsi pesemas käisime, kirjutas BB vildikaga kilekoti peale, kumb on kumb.
BB: „Kuidas clean kirjutatakse? Siis saab Papa ka aru.“
Umbes kaks nädalat hiljem nägi meie eksperiment välja selline:
sai
Veel nädal hiljem oli puhas endiselt puhas, ja must… ee… üsna võigas:
sai2
Peske käsi, olge terved!