Juuli 2 ehk “Mamma, ma käin pissile!”

Tagantjärele vaadates tundub, et meie potitrenn läks arulagedalt lihtsalt. Kummagi lapsega nädal jampsi, nädal hinge kinni hoidmist ja valmis.

BB oli just kaks saanud, kui otsustasime, et ta nüüd piisavalt suur on, et viimase mähkme prügikasti võib visata. (Vend ju kohe saabumas!) Viskas ise, tseremoniaalselt. Nägemist. Siis tutvusime trussikutega. Vaene vanaema pidi neid pesema umbes kuussada tükki iga kahe päeva tagant, mina käisin ja pesin vanaema põrandaid. Umbes nädalaga saime pihta, millal BB pissib, umbes kahega sai BB pihta, kuidas seda aega ennetavalt ära tunda. Pärast seda ei mäleta ma ühtegi erilist õnnetust, kuigi küllap ta mõned korrad ikka ennetamisega hakkama pole saanud.

RSS oli kaks ja kaks, kui minu lühikesel eemal viibimisel (olin umbes tund või kaks õues) Härra noormehe ajupesu alustas. Harjutasid potil istumist ja proovisid trussikuid jalga. Kuna mina sirtsutamist ei salli, siis ei olnud enam tagasiteed. Lasin samuti RSSil „viimase“ mähkme prügikasti visata ja ütlesin lasteaiale, et noormees nüüd nädala eemal, sest õpib pissimist. Seekord käisin poisil pliiatsi ja märkmikuga sabas ja kirjutasin metoodiliselt üles, millal mis juhtub. Sain mustrile kiiresti pihta. Ja tema ka. Nädal hiljem läks poiss lasteaeda ja teatas, et ta nüüd ütleb ise, millal pissil vaja käia. Kasvatajad imestasid, et kuidas ikka nii kiiresti. Et kas ei peaks äkki magamise ajaks ikka mähkme panema.

„Ei. Ja käsu peale ka käima ei pea. Ta tunneb ise ära, millal tal potile vaja on ja siis ta ütleb. Tal peab lihtsalt igal ajal olema lubatud minna. Ka uneajal. Ta ärkab üles, kui tal minna on vaja. Ma tean. Seda me ju harjutasimegi kodus terve see nädal. Et ta tunneks ära, millal hakkab tulema ja kuidas piisavalt kiiresti trussad alla saada.“

See oligi meie peamine trennistrateegia. Ütlesin tolle nädala jooksul vähemalt mustmiljon korda: „RSS, kui sul on pissitunne, siis ütle mulle kohe, eks!“

Võti on selles, et laps õppis, et pissimise ajatamine on tema isiklik vastutus. Mina ei ütle, millal tema käima peab.

Tulemus on see, et nüüd kohe viieseks saav RSS arvab ikka, et kõige olulisem osa vetsu-rutiinist on mammale vajadusest teatamine. Ta ei vaja mu abi. Aga ta on programmeeritud mulle teatama, et tal pissida on vaja. Seepärast on minu äratuskell üsna sageli mitte Nokia Tune vaid „Mamma, ma käin pissile!“

Ausalt, ma ei imestaks, kui (saja!)kahekümne aasta pärast RSS pruudiga restorani läheb ja siis enne magustoitu mulle helistab: „Mamma, ma käin pissile.“

3 thoughts on “Juuli 2 ehk “Mamma, ma käin pissile!”

  1. Õõh. läheks meil ka nii ludinal… Esmalt tuli Sipsikule selgeks teha, et potil istumine ei ole midagi kohutavat. Kui see selgeks sai, proovisime ühel hommikul seda püksata varianti, aga kui ma pidin pannkoogiteo katkestama ja köögi põrandalt kakat kokku pühkima, ütles mu närv üles. Ma nii ei suuda. Läksime vana hea “paneme kindlatel aegadel” variandi peale, mis hakkas juba toimima, kui tuli tagasilöök. Ma mainisin N.-ile, et ämm võiks nende 10 päevaga, mis laps seal on ehk selle triki ära teha. Tal rohkem kogemusi 😀 Pessimistlik-optimistlikult mõtlen, et ehk teeb laps mulle jõulukingi ja hakkab jõuludeks käima. Näis siis.

    1. Oh õudus. Ma tunnen nii kaasa kõigile lapsevanematele, kellel see asi nii lihtsalt ei lähe.
      Aga oota rahus. See ei ole ju jooksuvõistlus. Kaks olulist märguannet selle kohta, et laps ise valmis on mähkmest välja tulema on: a) öömähe on kuiv (ehk et esimene piss tuleb mõni hetk pärast ärkamist), b) ta tunneb ära – ja ütleb! – et kaka hakkab tulema.
      Kuskil vahemikus 22-26 kuud peaks olema lapse keha selliselt arenenud, et ta suudab kontrollida lihaseid, mis pissi kinni hoiavad (ja lahti lasevad). Enne, kui need valmis, ei ole mingit mõtet hakata seda potiasja üldse ajama. Seda saab kontrollida muidugi nii, et peab laskma lapsel sirtsutada 😀 vaatama, kas kinni-lahti süsteem töötab. Olen kuulnud, et mõned emad on lapsele ette näidanud, kuidas see trikk käib. Ja lasknud siis lapsel harjutada. Aga mul õnnestus ilma 😀

      1. Seda öömähkme asja ma väga ei usu, sest see eeldaks, et tegu on inimesega, kes öösiti pissil ei käi. Mina näiteks käin. Ka mitterasedana 😀
        Võidujooks see pole jah, aga mulle meeldib iseseisev laps ning see oleks üks neid suuri asju, mille tahaks kaelast ära saada. Teisalt, muus osas ülimõistlik laps, seega mis ma ikka virisen. Parem mõistlik ja mähkmega kui mingi potil käiv jonnijuurikas 😀

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s